Andrussov, Nikolai

Nikolai Ivanovitš Andrussov (19. XII 1861 Odessa – 27. IV 1924 Praha), vene geoloog (paleontoloog), aastast 1914 Peterburi Teaduste Akadeemia ja aastast 1919 Ukraina Teaduste Akadeemia akadeemik.

Narvast pärit meremehe poeg. Lõpetas 1884 Odessas Novorossija ülikooli, doktorikraadi kaitses 1897 Peterburi ülikoolis. Oli 1896–1904 Tartu ülikooli geoloogiakabineti teenistuses, aastast 1901 professor. Pärast Tartust lahkumist oli 1905–12 Kiievi ülikooli geoloogiaprofessor ja 1914–18 Petrogradi Teaduste Akadeemia Mineraloogiamuuseumi geoloogiaosakonna juhataja. Kodusõja ajal sattus Krimmi, kus 1918–19 juhatas Simferopolis Tauria ülikoolis geoloogia kateedrit. Emigreeris 1920 Pariisi, siirdus 1922 Prahasse. Andrussovit peetakse Tartu ülikooli professori Hermann Abichi töö jätkajaks. Põhialana uuris Kaspia ja Musta mere äärsete alade Neogeeni ladestu stratigraafiat ja fossiilsete limuste muutlikkust. Andrussovi Neogeeni setete stratigraafiline liigestus kehtib põhijoontes tänapäevani. Käsitlenud Alpi kurrutuse vööndi tektoonilist ja paleogeograafilist arengut. On Venemaal paleoökoloogilise ja basseinigeoloogilise uurimissuuna rajajaid. 1890–94 Andrussovi korraldusel toimunud teadusekspeditsioonid Mustale ja Marmara merele aitasid kaasa meregeoloogia kui teadusharu tekkele Venemaal. 

Eesti geoloogiateaduses on Andrussovil märkimisväärne osa laboratoorse baasi ning õppekavade ja -metoodika kaasajastajana, näiteks luges ta esimesena erikursust merepõhja geoloogiast. Oli 1899–1901 Loodusuurijate Seltsi (LUS) sekretär ja 1901–05 asepresident, aastast 1905 auliige, toimetas LUS-i väljaandeid. Tal olid tihedad sidemed Tartu Ülikooli teadlastega: petrograafi Franz Loewinson-Lessingiga, seismoloogi Grigori Levitskiga, füüsiku  Aleksandr Sadovskiga ning botaaniku ja taimegeograafi Nikolai Kuznetsoviga.

Avaldanud üle 150 teadusartikli.

Töid

  • Керченский известняк и его фауна (1890)
  • Южнорусские неогеновые отложения 1–4. – Записки Санкт-Петербургского Минералогическово общества 34 (1896) 2; 36 (1899) 1; 39 (1902) 2; 42 (1906) 2
  • К вопросу о классификации южнорусских неогеновых пластов. – Ученые записки Юрьевского университета (1898)
  • Террасы окрестностей Судака. – Записки Киевского общества естествоиспытателей 22 (1912) 2

Kirjandus

  • О. Л. Эйнор. Николай Иванович Андрусов. Киев, 1990
  • В. И. Оноприенко. Николай Андрусов: Сдвиг истории и излом судьбы. – Российские ученые и инженеры в эмиграции. [Под редакцией В. П. Борисова]. Москва, 1993. с. 83–92.
  • С. Г. Исаков. [Составитель] Русские общественные и культурные деятели в Эстонии: материалы к биографическому словарю. Т. 1 (до 1940 г.): словник / Русский исследовательский центр в Эстонии, Русский музей Эстонии; Таллин, 2006

 

EE 14, 2000; ETeadBL 1, 2000 (H. Nestor); muudetud 2011