Aserbaidžaani põhiseadus

Aserbaidžaani põhiseadus on Aserbaidžaanis kehtiva riigikorra õiguslikuks aluseks. Põhiseadus võeti vastu 12. XI 1995 rahvahääletusel, seda täiendati 24. VIII 2002 ja 18. III 2009. 12. novembrit tähistatakse Aserbaidžaanis konstitutsioonipäevana, see on riigipüha. Põhiseadus on Aserbaidžaani kõrgeim juriidiline õigusakt, ta sätestab riigivõimu korralduse, kõrgeimate riigiorganite pädevuse ja vastastikused suhted ning põhiõigused, vabadused ja kohustused. Põhiseadus koosneb preambulist, viiest jaotusest, 12 peatükist ja 158 artiklist.

1995. aasta põhiseadus on Aserbaidžaani neljas põhiseadus, kuid esimene, mis kehtestab iseseisva riigi põhimõtted. Kolm esimest põhiseadust võeti vastu Aserbaidžaani kuulumise ajal NSV Liitu. Esimene põhiseadus võeti vastu esimesel üleaserbaidžaanilisel nõukogude kongressil 19. V 1921. Neli aastat hiljem võeti neljandal üleaserbaidžaanilisel nõukogude kongressil 14. III 1925 vastu teine põhiseadus. Sellega viidi Aserbaidžaani põhiseadusesse muudatused, mis juhtusid 1. I 1924 vastu võetud NSV Liidu põhiseadusest. 14. III 1937 võttis üheksas üleaserbaidžaanilisel nõukogude kongress vastu kolmanda põhiseaduse, mis lähtus 5. XII 1936 vastu võetud NSV Liidu konstitutsioonist. NSV Liidu uus konstitutsioon võeti vastu 7. X 1977. Sellest lähtuvalt koostati ka Aserbaidžaani NSV uus põhiseadus, mis võeti vastu Aserbaidžaani NSV ülemnõukogu seitsmendal erakorralisel istungil 21. IV 1978. 30. VIII 1991 kuulutati välja iseseisev Aserbaidžaani vabariik. Iseseisva riigi õiguskord vajas uut põhiseadust, mille eelnõu koostas erikomisjon Heydər Əliyevi juhtimisel.

Vaata ka seotud artiklit

Välislink

Loodud 2015