Aurora (Аврора), endine Balti laevastiku Pallada-klassi ristleja, ehitatud 1897–1900 Peterburis Uus-Admiraliteedi tehases. Teenistusse arvatud juulis 1903.

Veeväljasurve 6731 t, pikkus 126,7 m, laius 16,8 m, süvis 6,2 m. Kiirus kuni 20 sõlme, autonoomsus 4000 miili (7200 km), masinate võimsus11 971 hj. Enne 1917. aastat oli relvastuses 14 Canet’ 152 mm ja kuus 76,2 mm Lenderi süsteemi õhtutõrjesuurtükki ning 3 torpeedot. Meeskonas 570 liiget (sh 20 ohvitseri).

Saadeti Vene 2. Vaikse ookeani eskaadri koosseisus Vene-Jaapani sõtta ja osales Tsushima lahingus. Aastast 1904 oli komandöriks Tallinnast pärit ja siin gümnaasiumi lõpetanud 1. järgu kapten (mereväekapten) Jevgeni Romanovitš Jegorjev, kes Tsushima lahingus 1905. aasta mais hukkus. Laeval õnnestus hävitamisest pääseda neutraalsesse Manila sadamasse, kus ta interneeriti.

1906 jõudis Aurora tagasi Kroonlinna, kus teda hakati kasutama kadettide õppelaevana. 1906–12 tegi arvukalt välisvisiite, näiteks 1911 Bangkokki Tai (Siiami) kuninga kroonimisele. Esimese maailmasõja alguses tegutses Aurora Läänemerel, 1916 saadeti Peterburi remonti. 1917 ühinesid madrused bolševikega. 28. veebruaril tapeti Aurora komandör 1. järgu kapten M. Nikolski, kes oli püüdnud järjekordsel miitingul korda luua, temast sai punase terrori esimene ohver laevastikus. 7. novembril dubleeriti paukpadruniga Petropavlovski kindluse signaallasku Talvepalee ründamiseks.

1922. aastal arvati uuesti teenistusse õppelaevana,1924 saadeti esimese Nõukogude sõjalaevana välisvisiitidele: marsruut oli ümber Skandinaavia poolsaare Arhangelskisse ja tagasi. Teise maailmasõja ajal võeti relvastus maha ja anti üle Peipsi laevastikule, suurem osa meeskonnast saadeti rindele, laev seisis kai ääres. 1941 uppus Saksa suurtükiväe tule all Oranienbaumis.

Aastast 1948 Oktoobrirevolutsiooni mälestusmärgina ankrus Neeval. Kuni 1956. aastani kasutati Nahhimovi nimelise merekooli õppelaevana, siis nimetati muuseumlaevaks. 1984–87 tehti põhjalik remont – põhimõtteliselt ehitati laeva koopia ja sellele monteeriti juurde mõned vana laeva autentsed konstruktsiooniosad ja detailid. Loetakse vanimaks Vene laevastikus teenistuses olevaks laevaks. 1992. aastal heisati uuesti Vene laevastiku Andrease lipp.

Laeval on teeninud mitmed eestlased: 1908 nooremleitnandina Hermann Salza, 1931–33 oli vanemabiks Konstantin Andreus ja arvukalt baltisaksa päritolu ohvitsere, kellest mitu elas pärast  Esimest maailmasõda Eestis.

Kirjandus

• Поленов Л. Л. Крейсер «Аврора». Л.: Судостроение, 1987
• Крестьянинов В. Я. Крейсера Российского Императорского флота 1856–1917. Часть I. СПб.: Галея Принт, 2003

Välislink

• Ristleja Aurora koduleht (vene ja inglise keeles)

Loodud 2011 (R. Naber)