Bahai usk

Bahai usk, Iraani šiiismist 19. sajandil võrsunud ülemaailmne usuliikumine, mis põhineb Bahá’u’lláh (1817–92) kirjutatud tekstidel.

Bahá’u’lláh'd peavad bahaid kõige viimaseks Jumala ilmutajate reas, kes on ilmutanud inimkonnale ülimat tõelisust nii pühade tekstide kui omaenda isiku kaudu. Materiaalset maailma nähakse inimese arenemise ja täiustumise paigana, kus suurimat edu saavutatakse ka maailmausundi rajajate õpetusi järgides. Ülimalt olulised väärtused on armastus, õiglus, kannatlikkus, kaastunne, tarkus, siirus ja usaldusväärsus. Pääsemine on protsess, mis algab sünniga ja jätkub pärast surma. Ainult Jumal teab, kust inimene seda protsessi alustas, millise seisundi ta on saavutanud ja kui suuri edusamme ta on teinud. Pärast surma jääb inimolend kestma seseisva vaimse olemusena ja areneb edasistes vaimsetes maailmades kuni oma ühinemiseni Jumalaga. Bahaide kogunemistel ja mälestuspäevadel loetakse palveid ja pühakirja peatükke. Iga päev tuleb palvetada, lugeda pühasid tekste ja mediteerida. Aastas on 19 päeva kestev paast, siis paastuvad bahaid päikesetõusust päikeseloojanguni. Käiakse Haifa ja 'Akko piirkonnnas asuvates bahaide pühapaikades palverännakul. Bahai usundi kõrgeim institutsioon on Ülemaailmne Õigluse Koda, mis annab seadusi nendes valdkondades, mille kohta pole pühades tekstides täpseid juhiseid. Oluliseks peetakse ühtsust ja kuulekust, ülemaailmne kogukond on kaasatud ÜRO tegevusse alates 1947. aastast, seal taotletakse inimõiguste kaitset, naiste olukorra parandamist ja kõlbelist kasvatust.

1990. aastal rajati Bahai kogudus Tallinnas, aasta hiljem Tartus. Täna tegutseb Eestis 5 Bahai kogudust, lisaks eelnimetatutele ka Pärnus, Narvas ja Viljandis. 2002. aastal registreeriti ametlikult Eesti Bahá’í Koguduste Liit.

VE, 2006; A&O, 2009