Dädä Gorgudi raamat

Dädä Gorgudi raamatu monument samanimelises pargis Bakuus (2013)

Dädä Gorgudi monument Qazaxis

Dädä Gorgudi monument Naxçıvanis

„Dädä Gorgudi raamat” (aserbaidžaani Kitabi Dədə Qorqud, türgi Dede Korkut Kitabı, türkmeeni Gorkut-ata), oguusi hõimude eepos, oguuside järeltulijaiks peetavate aserbaidžaanide, samuti türklaste ja türkmeenide rahvuseepos, turkide ainus keskaegne kirjalik eepos. Oguusi kangelaspärimuste põhjal koostatud eepose kangelane on Dädä Gorgud (aserbaidžaani Dədə Qorqud). Eepos kujunes kirjalikuks tekstiks 13.–15. sajandil, kaks vanemat säilinud käsikirja pärinevad 16. sajandist: Dreseni käsikiri koosneb sissejuhatusest ja 12 raamatust (dastaanist) ja Vatikani käsikiri 6 raamatust. Suulise traditsioonina on säilinud hulk eepilisest tsüklist välja jäänud lugusid, mida kannavad edasi rahvalaulikud – ašuugid, ozaanid ja bahšiid.

Kirjalikud tekstid asetavad teose islami kultuuriruumi, kuid raamatu sisu on kujunenud hoopis varasemal ajal, peegeldades peamiselt oguuside elu 10.–11. sajandil. Geograafiliste kohanimede järgi on eepose tegevuspiirkond Lõuna-Kaukaasias, umbes tänase Aserbaidžaani alal ja sellega vahetult piirnevatel aladel. Osa tekstikihte pärineb veelgi varasemast ajast ja annavad aimu turgi rahvaste rändprotsessidest. Eepose tuumaks on kangelaslood muistsete khaanide ja džigittide maailmast, oguusi beide sangaritegudest – oma maa kaitsmisest ja võitlusest võõraste hõimudega. Lood vestavad ka suurte esiisade pereeluga seotud juhtumustest, nagu naisevõtt, järglaste saamine või vanade hoidmine. Kõik need sündmused kulgevad erilises, imepäraste juhtumite ja erakordsete tegudega küllastatud aegruumis.

„Dädä Gorgudi raamatu” kõrval on turgi rahvaste eepilisest pärimusest välja kasvanud ka eepiline tsükkel Oguz-name, „Koroglu” ning romantilisema kaldega poeem „Ašuug Gärib”.

2008. aastal ilmunud teose eestikeelne tõlke („Dädä Gorgudi raamat”) autorid on Annely Pekkonen ja Vidadi Mamedov, eessõna on kirjutanud Andres Herkel.

Dödä Gorgud Aserbaidžaani kultuuris

Dädä Gorgudi eepose alusel on valminud mängufilm (1975; režissör Tofiq Tağızadə, stsenarist Anar, Dädä Gorgudi osas Həsən Məmmədov) ja kaks osa 12-osalisena kavandatud seriaalist („Dirsə xanın oğlu Buğacın boyu „ 2000 ja „Salur Qazanın evi talandığı boy“ 2001, mõlema režissör Ramiz Həsənoğlu ja stsenarist Anar), joonisfilmid (1990 režissör Arif Məhərrəmov) ja Kitabi Dədə Qorqud. Basat və Təpəgöz (2003, Arif Məhərrəmov), dokumentaalfilm „Dädä Gorgudi otsides“ („Dədə Qorqud axtarışında“, 1990, režissör Miri Rzayev).

Anar on kirjutanud jutustuse Dädä Gorgudi eepose alusel, mille illustratsioonide autor on Toğrul Nərimanbəyov. 2000 tähistasid UNESCO ja Aserbaidžaan Dädä gorgudi eepose 1300. aastapäeva. 1999 andis Aserbaidžaani pank sel puhul välja 100 manatise kuldmündi ja 50 manatise hõbemündi.

Bakuus on Dädä Gorgudi raamatu park ja monument (2013, kujur Gerush Babayev), Naxçıvanis ja Qazaxis Dädä Gorgudi monument.

Kirjandus

  • A. Pekkonen. Järelsõna. – Dädä Gorgudi raamat, Tallinn 2008, lk 237–70

Välislingid

Loodud 2015