Eesti jõgede äravool

Pühajõgi Toila-Orul

Erinevate jõgede äravoolumooduli (l/s 1 km2 kohta) aastasisene jaotus

Eesti territooriumi jõgede aastane äravool on keskmiselt 12 km3. Sademete keskmisest aastasummast – 667 mm – moodustab äravool 260 mm ehk 39%. Aastati võib äravoolu ja sademete suhe muutuda. Veebilansi põhielementidest muutub auramine kõige vähem ja seetõttu ilmnevad jõgede äravoolu erinevused selgemini, kui nähtub sademete ajaline muutlikkus. 20. sajandi veevaestel perioodidel on äravoolutegur olnud keskmiselt 0,34, veerikastel perioodidel aga 0,43.

Aastaajaliselt avaldub äravoolu muutlikkus selgemini Eesti läänepoolmikul. Väiksemad on erinevused Pandivere piirkonna jõgedel ning eriti ühtlane on Emajõe ja Narva jõe äravoolu aastasisene jaotus. Territoriaalselt on suurim äravool Pandivere kõrgustikult ja selle lähiümbrusest (Kunda jõgi, Põltsamaa jõgi, Valgejõgi ja Pärnu jõgi) ning Loode-Eestist (Keila, Vääna ja Kasari jõgi). Eesti keskmisest väiksem on äravool Kagu-Eestis (Piusa, Võhandu ja Ahja jõgi, Väike Emajõgi) ning saarte ja mandri rannikuala väikestel jõgedel ning suurtest soostikest.

Omapärane on Emajõe äravoolurežiim tema alguses, Võrtsjärvest väljavoolul. Kõigil teistel jõgedel on suurim äravool aprillis, kuid seal on see kevadise suurvee ajal kõige väiksem; suurim kuu keskmine vooluhulk on aga juunis. Pede suudmes olev paisutus on põhjustanud jõe väga väikese languse (4 cm 1 km kohta) ja keskmiselt kümmekond päeva aastas voolab Emajõgi seetõttu oma alguses hoopis vastassuunas – Võrtsjärve poole.

20. sajandil toimunud veeolude muutumist iseloomustavad näitajad (a – perioodi keskmine, b – erinevus sajandi keskmisest)
Ajavahemik Sademed (mm/a) Narva jõe Võrtsjärve madalaim veetase (m)
    äravool (m3/s) äravoolutegur (äravool /sademed)  
  a b a b a b a b
1901–07 656 11 422 33 0,36 0,04 33,41 0,36
1908–22 611 –56 382 –7 0,35 0,03 33,03 –0,02
1923–32 684 17 465 76 0,38 0,06 33,57 0,52
1933–52 661 –6 340 –49 0,28 –0,04 32,86 –0,19
1953–63 705 38 412 23 0,32 0 33,05 0
1964–77 625 –42 262 –127 0,24 –0,08 32,58 –0,47
1978–91 720 53 476 87 0,37 0,05 33,28 0,23
1992–2000 591 –76 359 –30 0,34 0,02 32,86 –0,19

  

Jõgede kuu keskmine äravoolumoodul (l/s 1 km2 kohta)

Kuu Kunda Keila Pärnu Kasari Reiu Purtse Jägala Väike Emajõgi Võhandu Emajõgi Piusa
jaanuar 8,74 9,05 7,95 8,93 8 5,29 7,46 6,3 6,42 6,05 5,88
veebruar 7,52 6,36 5,66 5,78 5,23 4,63 5,78 5,59 5,76 7,33 4,77
märts 8,14 8,81 9,16 9,45 9,25 6,71 6,36 9,69 7,78 7,16 6,96
aprill 23,21 26,6 26,58 28,13 27,13 28,59 20,18 20,79 15,35 3,43 21,63
mai 16,8 11,37 11,3 9,58 8,87 13,01 11,93 8,97 8,84 9,09 8,27
juuni 8,98 4,52 4,49 3,15 2,16 4,31 5,36 4,44 4,59 10,34 4,72
juuli 6,89 3,48 3,64 2,54 2,3 3,03 3,88 4,53 4,34 9,17 3,53
august 7,3 4,39 5,09 3,62 3,48 4,11 4,1 5,05 4,88 7,87 4,34
september 7,63 6,12 6,84 5,9 6,86 5,71 5,73 5,93 6,23 6,77 4,17
oktoober 9,85 9,93 10,19 10,17 9,6 9,08 8,14 7,38 6,99 5,71 5,6
november 11,15 13,69 13,26 14,14 12,81 10,94 10,26 9,16 6,86 5,15 7,04
detsember 11,05 11,67 10,25 11,65 11,21 7,86 9,4 7,14 6,83 5,47 5,69
Keskmine 10,61 9,67 9,49 9,45 9,26 8,61 8,21 7,91 7,07 6,96 6,88

Eesti territooriumi jõgede aastane äravool on keskmiselt 12 km3. Sademete keskmisest aastasummast – 667 mm – moodustab äravool 260 mm ehk 39%. Aastati võib äravoolu ja sademete suhe muutuda. Veebilansi põhielementidest muutub auramine kõige vähem ja seetõttu ilmnevad jõgede äravoolu erinevused selgemini, kui nähtub sademete ajaline muutlikkus. 20. sajandi veevaestel perioodidel on äravoolutegur olnud keskmiselt 0,34, veerikastel perioodidel aga 0,43.

Aastaajaliselt avaldub äravoolu muutlikkus selgemini Eesti läänepoolmikul. Väiksemad on erinevused Pandivere piirkonna jõgedel ning eriti ühtlane on Emajõe ja Narva jõe äravoolu aastasisene jaotus. Territoriaalselt on suurim äravool Pandivere kõrgustikult ja selle lähiümbrusest (Kunda jõgi, Põltsamaa jõgi, Valgejõgi ja Pärnu jõgi) ning Loode-Eestist (Keila, Vääna ja Kasari jõgi). Eesti keskmisest väiksem on äravool Kagu-Eestis (Piusa, Võhandu ja Ahja jõgi, Väike Emajõgi) ning saarte ja mandri rannikuala väikestel jõgedel ning suurtest soostikest.

Omapärane on Emajõe äravoolurežiim tema alguses, Võrtsjärvest väljavoolul. Kõigil teistel jõgedel on suurim äravool aprillis, kuid seal on see kevadise suurvee ajal kõige väiksem; suurim kuu keskmine vooluhulk on aga juunis. Pede suudmes olev paisutus on põhjustanud jõe väga väikese languse (4 cm 1 km kohta) ja keskmiselt kümmekond päeva aastas voolab Emajõgi seetõttu oma alguses hoopis vastassuunas – Võrtsjärve poole.

EE 11, 2002 (A. Järvet)