Eesti roomajad

Eestis elab viis liiki roomajaid. Nad kuuluvad soomuseliste seltsi. Sisalikuliste (Sauria) alamseltsist on Eestis kolm liiki: arusisalik (Lacerta viviparia), kivisisalik (L. agilis) ja harilik vaskuss. Arusisalik (pikkus kuni 15 cm) on tavaline ja teda võib kohata kõikjal. Kivisisalik (pikkus kuni 25 cm) on Eestis oma levila põhjapiiril, isoleeritud asurkondi elab kuivadel liivastel aladel. Jalutu sisalikuline – vaskuss (pikkus kuni 50 cm) – on varjatud eluviisiga, elab hajusalt Mandri-Eestis ja suurematel saartel peamiselt liivase pinnase ja rohke taimestikuga aladel. Arusisalik ja vaskuss on munaspoegijad, kivisisalik sigib munadega.

Maoliste alamseltsist elab Eestis kaks liiki – harilik nastik ja harilik rästik (Vipera berus). Harilik nastik (pikkus kuni 120 cm) eelistab elada niiskeis kohtades, seepärast on ta tavaline ja arvukas rannikualadel ning saartel. Merest kaugemal elab nastikut hajusalt veekogude läheduses. Nastik tegutseb päeval, ta ujub hästi ja püüab saaki sageli vees, teda on kohatud ka heinaküünides ja vanades lautades närilisi jahtimas. Eesti ainuke mürkmadu on harilik rästik (pikkus kuni 75 cm), tema iseloomulik tunnus on seljal olev siksakiline muster (mõnel isendil puudub). Rästik on Eestis kõikjal tavaline, teda ei ole vaid mõnel saarel. Rästikud kogunevad talvitama mõnikord suurte seltsingutena. Sageli on nende talvitumiskohad aastaid ühed ja samad. Nastik sigib munadega, rästik on munaspoegija.

Kivisisalik

Arusisalik

Rästik

Ohustatud ja kaitsealused roomajad

Kivisisalik on Eesti punase raamatu (1998) 3. (haruldased) kategoorias ja 2008. aasta veebipõhises punases raamatus ohualdiste kategoorias ning looduskaitse II kaitsekategoorias. Kõik ülejäänud roomajad on III kaitsekategooria liigid.

Vaata ka seotud artikleid

Kirjandus

  • P. Ernits. Kahepaiksete ja roomajate kaitsest Eestis. – Eesti loomariigi kaitsest. Tallinn, 1992
  • P. Ernits, F. Jüssi. Kahepaiksed ja roomajad. – Eesti. Loodus. Tallinn, 1995

Välislingid

EE 11, 2002 (R. Rannap); muudetud 2012