Hacıbәyov, Üzeyir

Hacıbәyov rahvamuusikaorkestriga (asutatud 1931)

Hacıbәyovi monument Bakuu muusikaakadeemia ees

Üzeyir Hacıbәyov [hadžõbäjov] (venepäraselt Uzeir Gadžibekov; 18. IX 1885 Ağcabədi, Şuşa maakond – 23. XI 1948 Bakuu), Aserbaidžaani helilooja, muusikateadlane, rahvakultuuri uurija, pedagoog ja ühiskonnategelane. Aserbaidžani NSV teeneline kunstitegelane (1935), rahvakunstnik (1937), NSV Liidu rahvakunstnik (1938); Aserbaidžaani heliloojate liidu liige (1934, esimees aastast 1936) ja Aserbaidžaani Teaduste Akadeemia (TA) akadeemik (1945).

Aserbaidžaani ärkamisaja silmapaistvamaid tegelasi, akadeemilise muusika ja rahvusliku ooperimuusika rajaja, islamimaalima esimese ooperi autor (1905, esietendus 1908).

Õppis Şuşa algkoolis, lõpetas 1904 õpetajate seminari. Elas aastast 1905 Bakuus, töötas õpetajana ja tegi kaastööd ajakirjandusele, hiljem oli toimetaja. Õppis 1912 Moskvas Ilijnski erakoolis ja 1914 Peterburi konservatooriumis muusikat. Oli aastast 1921 Aserbaidžaani hariduse rahvakomissariaadi muusikasektsiooni ja Aserbaidžaani türgi muusikakooli juht, 1926–28 Aserbaidžaani konservatooriumi prorektor, 1928–29 ja 1939–48 rektor, 1930–38 rahvamuusika osakonna juhataja, aastast 1940 professor (õpilasi Qara Qarayev, Fikrәt Əmirov, Niyazi). Aastatel 1945–48 Aserbaidžaani TA kunstiinstituudi direktor. Tema juhtimisel asutati Aserbaidžaani konservatoorium, moodustati muuhulgas rahvamuusikaorkester (1931) ja riiklik koor (1936).

Hacıbәyovi loomingu hulka kuulub 7 ooperit, kolm muusikalist komöödiat, koorilaule, orkestriteoseid rahvapillidele ja klassikalisele orkestrile, kammermuusikat, romansse ja laule ning filmimuusikat. Tema esiooper „Leili ja Medžnun” põhineb muistse Orendi ühel enimlevinud armusüžeel, 1936 valminud „Koroglu” (esietendus 1937) aluseks on samanimeline eepos. Populaarne on tema muusikaline komöödia „Rändkaupmees” (1913, e k 1953). Rakendas heliloomingus vokaalimprovisatsiooni, ühendas Lääne klassikalise muusika ja aserbaidžaani rahvamuusika traditsiooni.

Loonud Aserbaidžaani (1919) ja Aserbaidžaani NSV (1944) hümni viisi.

NSV Liidu riiklik preemia 1941 („Koroglu”) ja 1946 (film „Rändkaupmees”).

Maetud Bakuu kangelaskalmistule.

Mälestuse jäädvustamine

Hacıbәyovi nime kannab prospekt Bakuus, Bakuu muusikaakadeemia (aastani 1991 Aserbaidžaani riiklik konservatoorium), Aserbaidžaani riiklik sümfooniaorkester ja riiklik kultuuripreemia. Tema sünnipäeval (18. IX) tähistatakse riikliku muusikapäeva. Majamuuseum Şuşas (1959, aastast 1992 Bakuus) ja Bakuus (1975). Hacıbәyovi mälestuseks on püstitatud monument Bakuus (1956, haual, kunstnik O. Eldarov ja 1960 Aserbaidžaani riikliku konservatooriumi ees, autor T. Mamedov), Şuşas (1959, demonteeritud 1992, praegu Aserbaidžaani kunstimuuseumis), büst Viinis (2006) ja Novi Sadis (2011).

Töid

ooperid

  • Leili ja Medžnun (Leyli və Məcnun; 1905, esietendus 1908)
  • Šeik Sänan (Şeyx Sənan; 1909)
  • Rüstäm ja Sohrab (Rüstəm və Söhrab; 19010)
  • Šahh Abbas ja Khuršudbanu (Şah Abbas və Xurşid Banu; 1912)
  • Äsli ja Käräm (Əsli və Kərəm; 1912)
  • Harun ja Leili (Harun və Leyla; 1915, pole esitatud)
  • Koroglu (Koroğlu; 1936, esietendus 1937)
  • Firuzä (Firuzə; 1945, lõpetamata)

muusikalised komöödiad

  • Mees ja naine (Ər və arvad; 1910)
  • Kui mitte see, siis teine (O olmasın bu olsun; 1911, täiendatud 1915, esietendus 1911)
  • Rändkaupmees (Arşın mal alan; 1913; eesti keeles 1953)

Uurimusi

  • Aserbaidžaani rahvamuusika alused (1945)

Välislingid

üldine teave

teosed

  • Leili ja Medžnun (ooperi koduleht, aserbaidžaani, inglise ja vene keeles, sisaldab video ja fotomaterjali)
  • Rändkaupmees. – Azerbaijan International, 2001, sügis, 9:3

EE 3, 1987; muudetud 2015