Halliste kihelkond

Halliste kihelkond, Halliste muinaskihelkond (Aliste ehk Alistegunde) kuulus Sakala maakonda, Halliste kirikukihelkond (saksa Kirchspiel Hallist) oli ajaloolise Pärnumaa koosseisu, hõlmas nüüdse Abja ja Halliste valla ala.

Kirikukihelkonna kujunemine

Halliste kirikukihelkonda on esimest korda mainitud 1504. Ta kuulus ajaloolise Pärnumaa koosseisu. 1587–1877 moodustasid Halliste ja Karksi kaksikkihelkonna (pastoraat oli Hallistes). 1866. aasta vallaseadusega said valdadest omavalitsuslikud haldusüksused ning algas hoogne mõisavaldade liitmine. 19. sajandi keskel oli Halliste kihelkonna alal 9 valda: Abja, Kaarli, Kaubi (ka Uue-Pornuse), Vana-Pornuse, Penuja, Uue-Kariste, Vana-Kariste, Vanamõisa ja Veelikse. Neist Veelikse vald liideti Laatre (Moiseküll) vallaga, mis administratiivselt kuulus tollal Valmiera (Volmari) maakonna Rūjiena (Ruhja) kihelkonda. Uue-Kariste ja Vana-Kariste valdade eraldi asuvad osad paiknesid Saarde kihelkonna alal.

Suuremad administratiivsed muutused Halliste kihelkonna valdades toimusid 20. sajandil. 1. I 1901 liidetid Vanamõisa vald Abja vallaga. Aastal 1918 arvati seni Pärnumaa koosseisu kuulunud Kaarli vald, mis koosnes kahest eraldi osast, Viljandi maakonna koosseisu. Vabadussõja ajal 4. VII 1919 liideti Vabariigi Valitsuse ajutise määrusega Pärnumaa külge Valmiera maakonna Laatre vald. 1. XII 1920 lahutati Mõisaküla Abja vallast ning sellega kinnitati Mõisaküla alevi asutamine. 1. I 1921 liideti Pornuse ja Kaubi vald ühtseks Pornuse vallaks. Seoses üleüldise valdade reformiga jäi alates 1. IV 1939 Halliste kihelkonna alale 4 omavalitsust: Abja ja Rajangu vald ning Mõisaküla linn Pärnumaal ning Rimmu vald Viljandimaal.

Kihelkonna majanduselu

Halliste kihelkonna rahvarõivad

Naistesadul Hallistest

Linakasvatusest jõukaks saanud peremehed hakkasid talusid päriseks ostma juba 1849, ostmise haripunkt oli 1860. aastate II poolel. Halliste kihelkonnast valgus taluostjaid ka mujale, eriti Tartumaale. Arvatakse, et just siinse kihelkonna Mulgi talust Tartumaale ja mujale siirdunud kohaostjatega levis mulgi nimi, mis hiljem kujunes ka sellest kandist pärit jõukamate elanike üldnimetajaks. Kihelkonna arengule aitas 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi esimesel  poolel oluliselt kaasa Pärnu–Valga (1896) ja Viljandi (1897) kitsarööpalise raudtee valmimine. Tekkisid Mõisaküla asula (aastast 1920 alev, aastast 1938 linn) ning Abja-Paluoja alev, mis 20. sajandil kujunesid kihelkonna majanduslikeks keskusteks. Abja-Paluoja lähedale asutati 1913. aastal toorlinavabrik.

Kirikud ja kogudused

Halliste kiriku asukohaks oli kihelkonna kirdeosas paiknev Kulla küla. Lisaks Halliste kogudusele asutati 1927. aastal ka Mõisakülas luteri usu kogudus, 1934. aastal valminud puukirik hävis 1983. aastal tulekahjus. 1845–48 siirdus 10% rahvastikust õigeusku. Esimene õigeusu kogudus loodi Halliste kihelkonnas 1851. aastal. Penujasse ehitati kivikirik, mis pühitseti 1875. aastal. Teine õigeusu kirik valmis Mõisakülas 1934. aastal.

Mõisad

Kihelkonna territooriumil paiknes 10 mõisat ja 7 karjamõisat:

  • 1 kirikumõis: Halliste
  • 7 rüütlimõisast peamõisat: Abja (teateid 1582; karjamõis Siitame), Eriste (teateid 1551), Kaubi ehk Uue-Pornuse (eraldati Pornusest 1678; karjamõis Hendrikumõisa, Kõrgemäe), Penuja (rajatud 16. sajandi keskel; karjamõis Saate, Sika), Pornuse (teateid 1542; karjamõisad Läti, Ägla), Uue-Kariste (eraldatud Vana-Karistest 1795; karjamõis Metsamoisa, Rakitse), Vanamõisa (eraldatud Abjast 1811; karjamõis Kille)
  • 1 kõrvalmõis: Kaarli (kuulus Õisu mõisa omanikele, eraldatud Õisust 1795. ja 1811. aasta vahel; karjamõisad Ooriku, Sachsenwald, Ülemõisa)
  • 1 riigimõis: Vana-Kariste (teateid 1641; kõrvalmõis Pekre, karjamõis Rimmu).
  • Sellele lisandus 7 karjamõisat.

Halliste kihelkonna vallad

Abja vald (1866–1950, uuesti aastast1992), Kaarli vald (1887–1938), Kaubi (Uue-Pornuse) vald (1866–1917), Penuja vald (1866–1938), Uue-Kariste vald (1866–1938), Vana-Kariste vald (1866–1938), Vanamõisa vald (1866–1900), Vana-Pornuse vald (1866–1917)

Vaata ka seotud artikleid

Kasutatud allikad ja kirjandus

  • Halliste kihelkond: inimkaotused ja repressioonid alates 21. juunist 1940. Viljandi, 1991
  • A. Tiideberg. Halliste kihelkond. Viljandi, 1994
  • Jaak Pihlak. Halliste kihelkond ja Vabaduse Risti vennad. – Viljandimaa muuseumi aastaraamat, 2008, lk 161–236

Pärnumaa kihelkonnad

Audru I Halliste I Häädemeeste I Karksi I Mihkli (Pärnu) I Pärnu-Elisabethi I Pärnu-Jaagupi I Saarde I Tori I Tõstamaa I Vändra

EE 12, 2003; muudetud 2013