heeringlased

Räim on Eesti olulisim püügikala

heeringlased (Clupeidae; vn cельдевые), planktontoiduliste kalade sugukond heeringaliste seltsist. 212 liiki, enamik neist on avamerelised. Osa liike on siirde- või poolsiirdekalad, osa (peamiselt troopikas) mageveekalad. Keha on hõbejas ja kiilukujuline või ruljas. Neil on kaarsoomused, lühike küljejoon, üks seljauim, otseseisune või poolülaseisune väike või mõõduka suurusega suu, hambad nõrgad või puuduvad. Lõpusepiisid on palju. Pikimaks kasvab Atlandi ookeani Põhja-Ameerika rannikumeredes levinud ameerika aloosa (Alosa sapidissima) – kuni 76 cm, mass kuni 6,4 kg. Hoiduvad parvedesse (mõnel liigil on need hiiglaslikud). Heeringlaste hulgas on palju tähtsaid töönduskalu, sealhulgas heeringas (vaata ka räim), kilu, tülka, aloosa ja sardiin. Vaikses ookeanis ja kohati Atlandi ookeanis elav kuni 30 cm pikkune ümarheeringas (Etrumeus teres) on oluline Jaapani püügikala. Maailma kalasaagist moodustavad heeringlased umbes kümnendiku. Eesti vetes elavad heeringlastest räim, vinträim ja kilu.

Vaata ka seotud artikleid

Kirjandus

  • N. Mikelsaar. Eesti NSV kalad. Tallinn, 1984
  • P. Miller, M. Loates. Euroopa kalad. Tallinn, 2006

Välislink

EE 3, 1988; VE, 2006; muudetud 2011