Hiiva khaaniriik, Horezmi (Hiiva) khaaniriik, riik Kesk-Aasias 1512–1920. Riigi rajas Šeibaniididest lahku löönud usbeki khaan Ilbars [1511–38], selle keskus asus ajaloolises Horezmi piirkonnas Araali merest lõunas, riik hõlmas tänapäeva Usbekistani lääneosa, Kasahstani edelaosa (Manggõštau) ja suurema osa Türkmenistanist; pealinn alguses Urganch, 16. sajandi lõpust Hiiva (Xiva). Üks kolmest usbeki khaaniriigist (teised olid Buhhaara emiraat, Kokandi khaaniriik). Elanike (usbekkide, türkmeenide, karakalpakkide jt) peategevusalad olid karjakasvatus, põlluharimine ja käsitöö.

Hiiva khaaniriik koosnes mitmest üksteisega nõrgalt seotud feodaalvaldusest (vilajett); 18. sajandi II poolel ühendas need ja allutas oma võimule Kungrati dünastia, kaua kestnud sisesõjad lõpetati. Keskvõim tugevnes eriti khaan Muhammed-Rahhimi ajal [1802 või 1806–1825]. 1740–46 allusid Hiiva khaaniriigi alad Nadir-šahhi vallutsretke järel Iraanile. 18. sajandi lõpust alates kujundas khaaniriigi ajalugu suurriikide Venemaa ja Suurbritannia omavaheline vastasseis ülemvõimu pärast Kesk-Aasias (Suur mäng). 1873 hõivasid Hiiva khaaniriigi Vene väed ja see muutus Venemaa vasalliks; Amudarja parem kallas liideti Venemaaga. 1917–20 peetud võitluse tulemusena kukutati 2. II 1920 khaan ja 26. aprillil kuulutati riik Horezmi Nõukogude Rahvavabariigiks.

EE 3, 1988; muudetud 2012