Hindrey, Karl August

Karl August Hindrey (õieti Karl August Hermann Hindrey, pseudonüümid Hoia Ronk, KAH, -i-, -K., -y., E. R. Burroughs, H., H. R., H. Rk., H.-k., K., K. A., K. A. H., K. H.; 15. VIII 1875 Abja – 9. I 1947 Iru), kirjanik, ajakirjanik, karikaturist ja teatrikriitik.

Isa Abja mõisa õllepruul. Alustas õpingutega paruni koduõpetaja juures. Õppis 1883–86 Viljandi Poeglaste Elementaarkoolis Friedrich Kuhlbarsi käe all, 1887–89 Liivimaa maagümnaasiumis, 1889–91 Pärnu gümnaasiumis ning 1891 Hugo Treffneri gümnaasiumis, 1894–98 Peterburis Alexander Stieglitzi kunsttööstuskoolis joonistamist ja maalimist. Täiendas end 1899 Münchenis Anton Ažbé ja 1902–04 Pariisis Filippo Colarossi eraakadeemias. Võttis 1917–18 osa Vabadussõja rahvuslike väeosade moodustamisest. Töötas 1904–18 ja 1922–25 Tartus Postimehe toimetuses ning 1918–22 ja 1925–28 Tallinnas Päevalehe toimetuses. Asutas 1905 Postimehe karikatuuride kaasande Sädemed (toimetaja 1905–15 ja 1923–24), kus avaldas umbes 3000 karikatuuri. Toimetas 1925–27 pilkelehte Kratt (Päevalehe kaasanne), aastast 1928 oli vabakutseline kirjanik. Alates 1944. aasta oktoobrist varjas end Hans Kuuse nime all Iru vanadekodus, kus suri.

Kirjutas teatriarvustusi (peamiselt Vanemuise lavastuste kohta) ja avaldas mitmes väljaandes humoristlikke lavastaja- ja näitlejaportreid koos šaržidega (kogumik „Kaasaegsed”, 1926). Tuntud ka dramaturgina (lastenäidend „Pommi-Priidu ja kuningapoeg", kohandatud Franz von Pocci järgi, 1909;  libreto Juhan Simmi laulumängule „Kooparüütel", 1915; näidend „Raidaru kirikumõis”, 1935).

Esimesed joonistused ilmusid 1901 Teataja Nalja lisas. Avaldas enda illustreeritud värsslugusid lastele („Pambu-Peedu”, „Piripilli-Liisu”, „Seene-Mikk”, kõik 1906; „Lõhkilõinud Kolumats” ja „Nina-Jass ja Näpu-Mall”, mõlemad 1918). Kirjutas 5-köitelise sarja mälestusi („Minu elukroonika”, 3 köidet, 1929; „Murrang”, 1930; „Tõnissoni juures”, 1931), reisiraamatuid („Rännud, rannad, Riviera, Sõsarsaared ja Savoy”, 1937), psühholoogilisi novelle (kogud „Välkvalgus”, 1932; „Armastuskiri”, 1933; „Sigtuna häving”, 1937; „Südamed”, 1938 ja „Hukatus Mälaril”, 1939; valikkogud „Ja oli kunagi keegi ...”, 1968 ja „Kaugekõne”, 1986), ajaloolisi romaane („Urmas ja Merike”, 2 köidet, 1935–36; „Loojak” I–II, 1938), kaasajaainelisi romaane („Sündmusteta suvi”, 1937; „Ja ilma ja inimesi ma tundsin viimati ka”, 1939; „Taaniel Tümmi tähelend”, 1942). Avaldas ka noorsooraamatuid („Kill Martuse lihavõtted”, 1933; „Kill Martus koolis”, 1935), populaarteaduslikke teoseid („Meie metsloomad”, 1935; „Meie koduloomad ja nende põlvnemine”, 1935), lühibiograafiaid („Kindral Ernst Põdder: Landesvääri võitja”, 1935; „Admiral Johan Pitka: Eesti vabadussõja hing”, 1938),  vesteid, kirjandus- ning kunstikriitikat. 

Eesti Kirjanike Liidu liige (1922), Eesti Ajakirjanike Liidu liige (1921–25).

Riigivanema auhind 1934 (novellikogude „Välkvalgus" ja „Armastuskiri" eest) ja 1937 (romaani „Urmas ja Merike" eest), Vabariigi Presidendi auhind 1939 (novellikogu „Südamed" ja romaani „Loojak" eest).

Maetud Tallinna Metsakalmistule.

Töid

Lõhkiläinud Kolumats (1979. väljaande kaas)

Nina-Jass ja Näpp-Mall (1929. väjaande kaas)

Piripilli-Liisu (Hindrey illustratsioon)

Teoseid

  • Minu elukroonika. Tartu, 1929
  • Murrang. Tartu, 1930
  • Ararauna. Tartu, 1930
  • Tõnissoni juures. Tartu, 1931
  • Välkvalgus (novellikogu). Tartu, 1932
  • Rowne rändab. Tartu, 1933
  • Armastuskiri (novellikogu). Tartu, 1933 
  • Urmas ja Merike. Tartu, 1935–36
  • Rännud, rannad, Riviera, Sõsarsaared ja Savoy. Tartu, 1937
  • Sigtuna häving (novellikogu). Tartu, 1937 
  • Sündmusteta suvi. Tartu, 1937 
  • Südamed (novellikogu). Tartu, 1938 
  • Loojak. Tartu, 1938 
  • Ja ilma ja inimesi ma tundsin viimati ka. Tartu, 1939 
  • Kogutud novellid. Stockholm, 1962
  • Ja oli kunagi keegi ... (valikkogu). Tallinn, 1968  
  • Kaugekõne (valikkogu) Tallinn, 1986 
  • Aovalged aknad. Tartu, 1995
  • Iru päevik: sügis 1946. Tartu,1996

Artikleid

  • Valve kui kohustus. Karl August Hindrey artikleid. (7 poliitilist artiklit aastaist 1924–26 ja 1941–43). – Akadeemia 1990, 9

Kirjandus

  • O. Kruus. Karl August Hindrey. Tallinn, 2006
  • J. Semper. Mõttekilde K. A. Hindrey puhul. – Looming 1935, 6
  • A. Oras. Karl August Hindrey novellistina. Tema 60. sünnipäeva puhul. – Eesti Kirjandus 1935, 8
  • E. Raudsepp. K. A. Hindrey juttude peategelasest. – Eesti Kirjandus 1940, 5
  • Ü. Tonts. Kaks eesti novellikirjanikku. – Looming 1969, 4
  • E. Säärits. Karl August Hindrey. – Eesti kirjanduse ajalugu. IV, 2. Tallinn, 1984
  • T. Liiv. Karl August Hindrey novellikirjanikuna. – Looming 1985, 8 
  • R. Hinrikus. Hindrey Irus. – Looming 1995, 8
  • T. Liiv. Taaniel Tümm kui igavikust väljalangenud täht. – Looming 1995, 8 
  • M. Laak. Karl August Hindrey  – 120. – Keel ja Kirjandus 1996, 2
  • Ü. Tedre. K. A. Hindrey kogutud teostest ja viimasest romaanist. (Romaani Aovalged aknad" arvustus).  – Keel ja Kirjandus 1996, 3
  • R. Hinrikus. Ja oli kunagi keegi: K. A. Hindrey kirjad Anton Jürgensteinile. – Looming 2005, 8
  • A. Jõgi. Kirjanik Hindrey elu kauneim aeg oli Abjas. – Sakala, 22. oktoober 2005
  • T. Hiio. Karl August Hindrey „Minu elukroonika I–V". – Eesti Päevaleht, 10. september 2010
  • P. Olesk. Mehest, kelle relv oli terav keel.  – Maaleht, 19. veebruar 2011

Välislingid

EKABL, 1996; EE 14, 2000; Eesti kirjanike leksikon, 2000 (E. Säärits); ETBL, 2000 (K. Haan); muudetud 2013