jõesilm

jõesilm (Lampetra fluviatilis; ingl river lamprey, vn речная минога), Euroopa läänerannikul ja Läänemeres elutsev tööndusliku tähtsusega lõuatu selgroogne. Jõesilm on üks kolmest Eestis levinud sõõrsuust. Pikkus kuni 50 cm, mass kuni 150 g. Elab rannalähedasel mandrilaval. Nugib kaladel. Talvitub ja koeb (aprillis–juunis) jõgedes. Kudemisrände ajal on jõesilmud kollakad. Marjaterad (kokku 40 000) paigutab põhjale pesalohku (ühe emase marja viljastab oma niisaga mitu isast). Kudekalad hukkuvad. Vastsed lähevad merre pärast viit jões elatud eluaastat, olles 9–15 cm pikkused. Eestis koeb jõesilmu arvukamalt Pärnu ja Narva jões. Jõesilm on Eestis hinnatud delikatess, teda püütakse sügisesel jõkke siirdumise ajal (keskmiselt 62 t aastas) eriliste mõrdadega – nn silmutorbikutega. 2010. aastal püüti Eestis 41 tonni jõesilmu.