Kalmet, Madis

Madis Kalmet (27. I 1955 Tallinn), näitleja ja lavastaja. Eesti Teatriliidu (1982) ning Lavastajate ja Dramaturgide Liidu liige (1993). Olnud Kaie Mihkelsoni elukaaslane, aastast 1987 abielus Gita Rängiga. Henrik Kalmeti ja Karl-Andreas Kalmeti isa.

Lõpetas 1973 Tallinna 10. Keskkooli ja 1980 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Olnud 1980–85 Rakvere Teatri näitleja ja 1985–88 peanäitejuht, 1989–92 Tallinna Linnateatri näitleja ja 1992–98 lavastaja, 1998–99 Endla lavastaja ja 2002–10 lavastaja-näitleja, vahepeal ja hiljem vabakutseline. Mänginud filmis („Võõra nime all”, 1985, Eesti Telefilm; „Ma pole turist, ma elan siin”, 1989, „Regina”, 1990, mõlemad Tallinnfilm; „Stiilipidu”, 2005, Exitfilm) ja telelavastustes („1991”, 1992; „Wikmani poisid”, 1995; „Intermezzo”, 1997), lavastanud Eesti Televisioonis („Omakohus”, 1993; „Viimne lahing”, 1999) ja Eesti Raadios („Elu eest”, 2012; „Paaria”, 2013). Kirjutanud näidendi „Unenägude sinine torn”.

Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia 1988, lavastajaauhind 2014. Valgetähe IV klassi teenetemärk (2019).

Osi

  • Jordan (Alveri ja Süvalepa Viletsuse komöödia, 1981)
  • Dorante (Marivaux’ Armastuse ja juhuse mäng, 1982)
  • Berend Falck (Krossi ja Rummo Rakvere romanss, 1982)
  • Henry Bolingbroke (Shakespeare’i Kuningas Richard Teine, 1983)
  • Jimmy Porter (Osborne’i Vaata raevus tagasi, 1984)
  • Liilia (Molnári Liilia, 1985)
  • Margus (Kitzbergi Libahunt, 1986)
  • Kurt (Dürrenmatti Strindbergimäng, 1986)
  • Juudas (Iredyński Hüvasti, Juudas, 1988)
  • Wolfgang Amadeus Mozart (Shafferi Amadeus, 1989 Rakvere Teatris)
  • Iason (Razumovskaja Medea, 1990)
  • Krogstad (Ibseni Nukumaja, 1991)
  • John Felton (Dumas’ ja Nüganeni Kolm musketäri, 1995)
  • Mihhail Vassiljevitš Platonov (Tšehhovi, Adabašjani ja Mihhalkovi Pianoola ehk Mehhaaniline klaver, 1995)
  • Salvador Dali (Johnsoni Hüsteeria, 1997)
  • Mattias (Kruusvalli Mälestused. Ainult ei tea millest, 2000 Draamateatris)
  • Indrek (Tammsaare ja Mikiveri Tagasi Vargamäel, 2001 Draamateatris)
  • Sergei Sergeitš Paratov (Ostrovski ja Lensmendi Kaasavaratu, 2002)
  • härra Webb (Wilderi Meie linnake, 2003, ka lavastaja assistent)
  • Elyot Chase (Cowardi Kordusabielu, 2004)
  • Roger Fuller (Russelli Reispass, 2005)
  • vana Andres (Tammsaare ja Lennuki Vargamäe kuningriik, 2006, Endla ja Rakvere Teatri ühistöö)
  • pastor Joosep Lund (Gailiti ja Kasterpalu Karge meri, 2007)
  • Direktor (Lunari Kolmekesi kahevahel, 2007)
  • Mees (Ristikivi, Hesse ja Kasterpalu Hingede öö, 2009)
  • Härra (Põllu Naised valitsevad maailma ehk Opus Geographicum, 2012, Tartu Uue Teatri ja Eesti Rahva Muuseumi ühistöö)

Lavastusi

  • Maeterlincki Püha Antoniuse imetegu (1981)
  • Molière’i Scapini kelmused (1983)
  • Švartsi Don Quijote (1985)
  • Ustinovi Poolel teel puu otsa (1986)
  • Saaberi Koduvõõrad (1987)
  • Erdmani Üks lugu armastusest (Enesetapja) (1988)
  • Molière’i Arst vastu tahtmist (1990)
  • Enquisti Ilvese tund (1991)
  • Mankelli Lollprints (1992)
  • Shepardi Armuhullus (1992)
  • Albee Kes kardab Virginia Woolfi? (1993)
  • Martini Keely ja Du (1994 Draamateatris)
  • Strindbergi Võlausaldajad (1994)
  • Fassbinderi Petra von Kanti kibedad pisarad (1994)
  • Egloffi Luik (1995)
  • Kalmeti Unenägude sinine torn (1996)
  • Kesselmanni Minu õde siin majas (1998 Endlas)
  • Gurney Sylvia (1999)
  • Vetemaa Taevaredelil (2000 Nukuteatris)
  • Vișnieci 9 ööd ehk Pandakarude lugu, mille jutustas saksofonist, kellel on väike sõbratar Frankfurtis (2001 Endlas)
  • Dickensi ja Kalmeti Kilk koldel (2003, ka laulutekstid)
  • Stephensoni Vee mälu (2004)
  • Lonergani Viimane näitus (2005)
  • Schmitti Vabamõtleja (2006 Vanemuises)
  • Kaplinski Liblikas ja peegel (2006)
  • Copi Kohatu visiit (2008 Rakvere Teatris)
  • Hanagani Esimesed suudlused (2009)
  • Kalinoski Koletis kuu peal (2011 Tallinna Linnateatris)
  • Saare ja Sinissaare Ukuaru (2012 Ugalas)
  • Aleksejevi Leegionärid (2013 Rakvere Teatris)
  • Boychevi Titanicu orkester (2013, R.A.A.A.M.)
  • Carri Kassirabal (2013 Tallinna Linnateatris)
  • Boychevi Fenomen (2014, R.A.A.A.M.)
  • Aleksejevi Imede aasta (2014, R.A.A.A.M.)
  • Fosse Sügise unenägu (2015 Tallinna Linnateatris)
  • Mihhailovi Vannutatud neitsid (2016, R.A.A.A.M.)
  • Lindsay-Abaire’i Jäneseurg (2017 Tallinna Linnateatris)
  • Bergmani Pärast proovi (2017, Eesti Ajaloomuuseum ja Pikk Mari)
  • Bizio Itk (2018 Endlas)
  • Kaplinski Põgenik (2019, R.A.A.A.M.)
  • Bergmani ja Wortoni Nagu peeglis (2019 Rakvere Teatris)
  • Mälgu ja Särevi Õitsev meri (2020 Kuressaare Teatris)

Kirjandus

  • P. Pii. Üks roll: [Rakvere romanss]. – Sirp ja Vasar, 18. märts 1983
  • M. Kalmet. „Me teame, mis me oleme…”. Intervjueerinud R. Sikk. – Teatrielu 1985
  • M. Kalmet. Kolmeteistkümnes. Intervjueerinud R. Sikk. – Noorte Hääl, 17. märts 1985
  • L. Tormis. Kordumiste kordumatus: [Libahunt]. – Teater. Muusika. Kino 1986, 11
  • P.-R. Purje. Kontrastide värelus ja pinge: [Liilia]. – Teater. Muusika. Kino 1987, 10
  • Vastab Madis Kalmet. Intervjueerinud M. Visnap. – Teater. Muusika. Kino 1990, 2
  • M. Kapstas. Raskuse vaimuta: [Ilvese tund]. – Teater. Muusika. Kino 1992, 6
  • A. Oja. Kas põllukivi võib rääkida: [Lollprints]. – Sirp, 24. juuli 1992
  • M. Kalmet. Esindab väärikalt meeste maailma. Intervjueerinud L. Kirt. – Pühapäevaleht, 24. aprill 1993
  • M. Kalmet, J. Tätte, H. Viigisalu jt. Lõpetamata „Lõppmäng”. – Teater. Muusika. Kino 1993, 12
  • M. Kalmet, R. Kiis, R. Trass jt. Ei ole üksi ükski teater? – Teater. Muusika. Kino 1994, 3
  • Madis Kalmet muretseb oma valge täku, afgaani hurda ja uue jahtlaeva pärast. Intervjueerinud T. Pabut. – Kultuurileht, 25. november 1994
  • M. Visnap. Lavastajatest – alfabeetiliselt, kuid vabalt. – Teatrielu ‘95
  • J. Kulli. Arm ja võim Petra pisarate lahuses: [Petra von Kanti kibedad pisarad]. – Teater. Muusika. Kino 1995, 5
  • E. Kivimaa. Adrenaliinikütt Madis Kalmet. – Favoriit 1995, 6
  • M. Kalmet. Laval ainult naised: [Petra von Kanti kibedad pisarad]. Intervjueerinud M. Visnap. – Eesti Naine 1995, 6
  • M. Kalmet. Kõik asjad, millel on nimetus, on ka olemas. Intervjueerinud E. Vool. – Elu Pilt 1995, 7/8
  • M. Visnap. „Luik” Linnateatris: Kalmet ikka omal teemal. – Eesti Päevaleht, 14. detsember 1995
  • Madis Kalmeti enesepaljastused Strindbergi taustal: [Unenägude sinine torn]. Intervjueerinud J. Kulli. – Klultuurileht, 1. november 1996
  • R. Hanson. Madis Kalmet 45. – Postimees, 27. jaanuar 2000
  • K. Murutar. Madis Kalmet filosofeerib Jan Uuspõlluga Vanemuises: [Vabamõtleja]. – Pärnu Postimees, 5. aprill 2006
  • A. Jalas. Madis Kalmet tegi Endla teatris viimase näituse inimlikkusest: [Viimane näitus]. – Pärnu Postimees, 28. aprill 2006
  • Madis Kalmet: Ikkagi olen õnnelik, et saatus tõi mind Pärnu ja kinkis siin teatris minu jaoks üllatavaid hetki! Intervjueerinud S. Joon. – Pärnu Postimees, 30. jaanuar 2010
  • M. Kalmet. Näidendile on vaja hing sisse saada. Intervjueerinud R. Raudsepp, M. L. Liivak. – Eesti Päevaleht : Tallinna Linnateatri kevad, 9. aprill 2011
  • M. Kalmet, K. Kalmet, H. Kalmet. Kalmetid. Intervjueerinud M. Sander. – Eesti Ekspress, 9. veebruar 2012
  • M. Kalmet. „Etendus ei saa kunagi valmis”. Intervjueerinud M. Mikomägi. – Postimees, 18. aprill 2013
  • Madis Kalmet: „Ka teatripäeval peaks olema kriitiline, ei saa ju hüüda ainult halleluuja.”. Intervjueerinud J. Kulli. – Õhtuleht, 28. märts 2014
  • I. Grünfeldt. Suhtedraama saatuslikul sügisel: [Imede aasta]. – Virumaa Teataja, 27. juuni 2014
  • M. Mikomägi. Kes kehtestab vaikuse, elus inimesed või surnuaed?: [Sügise unenägu]. – Maaleht, 12. märts 2015
  • L. Aibel. Unenäos on mängult on mängult on päriselt: [Sügise unenägu]. – Eesti Päevaleht, 18. märts 2015
  • Lavastaja Madis Kalmet: Albaania kultuurikonfliktid haakuvad Eestiga üllatavalt hästi: [Vannutatud neitsid]. Intervjueerinud J. Kulli. – Õhtuleht, 11. juuni 2016
  • A. Velmet. Otsides kohti, kus ka naine on inimene: [Vannutatud neitsid]. – Eesti Päevaleht, 15. juuni 2016
  • J. Kulli. Valusa valguse kiuste. – Eesti Naine : Elu Lood 2016, 16 (sügis)
  • V.-S. Maiste. Saadanasgeeniuse eestimaine ülevaatus: [Pärast proovi]. – Teatrielu 2017
  • K. Viilup. Liiga turvaline „Jäneseurg”. – Äripäev, 7. aprill 2017
  • Madis Kalmet: „Ohverdus on see, mis neid lõpuks kokku viib”: [Nagu peeglis]. Intervjueerinud I. Grünfeldt. – Virumaa Teataja, 12. september 2019
  • Madis Kalmet: inimpsüühika on nagu pomm, mis halbade asjaolude korral plahvatab: [Nagu peeglis]. Intervjueerinud I. Tark. – Eesti Päevaleht : LP, 13. september 2019

Välislinke

Dorante – Madis Kalmet, Silvia – Anne Veesaar. Marivaux’ „Armastuse ja juhuse mäng” (Rakvere Teater, 1982)

Berend Falck – Madis Kalmet, Magdalena (Maade) – Erika Kaljusaar. Krossi ja Rummo „Rakvere romanss” (Rakvere Teater, 1982)

Kuningas Richard Teine – Arvi Mägi, Henry Bolingbroke – Madis Kalmet. Shakespeare’i „Kuningas Richard Teine” (Rakvere Teater, 1983)

Julia – Terje Pennie, Liilia – Madis Kalmet. Molnári „Liilia” (Rakvere Teater, 1985)

Tiina – Kiiri Tamm, Margus – Madis Kalmet, Jaanus – Rein Olmaru, Mari – Terje Pennie. Kitzbergi „Libahunt” (Rakvere Teater, 1986)

ETBL, 2000 (O. Kirss); täiendatud 2021 (T. Truuvert)