kanalised

Kanaliste siseehitus (kodukana näitel)

kanalised (Galliformes; ingl gamefowl, vn курообразные), keskmises Eotseenis (vaata Paleogeen) eristunud linnuselts; umbes 290 liiki ja 7 sugukonda: hokolased (Cracidae), rihukanalasedkalkunlased, pärlkanalased, selvavutlased (Odontophoridae), faasanlased ehk kanalased ja metsislased ehk püülased (Tetraonidae).

Kanalisi on kogu maailmas. Enamik on keskmise suurusega jässakad tugevate siblijalgade ning hästi arenenud pugu ja lihasmaoga linnud. Väikseim on põldvutt, massiga umbes 100 g, suurim metskalkun, massiga 10 kg. Tegutsevad peamiselt maapinnal; jooksevad väledalt, kuid lendavad kohmakalt; ei uju. Ei ole rändlinnud. Tegutsevad üheskoos väikeparvedena. Kanalised on valdavalt taimtoidulised. Enamik on polügaamsed ja paljudel liikidel sooline dimorfism. Polügaamsetel kanalistel on sigimine tihedalt seotud iseloomuliku rühmamänguga. Tavaline on üks kurn aastas, mune enamasti palju, 12–25; haudevältus 12–30 päeva. Rihukanalaste munade haudumine on hoopis eripärane – see toimub kuhilpesa kõdusoojuses. Pojad on pesahülgajad. Osa kanalisi on kodustatud ja neid kasvatatakse põllumajanduslindudena (kana, kalkun, pärlkana, vutt) ja ilulindudena (faasanid, paabulind). Paljud kanalised on jahilinnud. Mitmesugustel põhjustel, sealhulgas ka üleküttimise pärast on osa liike ohustatud ja nad on võetud kaitse alla. 37 liiki ja alamliiki on erinevate ohukategooriate nimistustes maailma punasesse raamatusse võetud.

Eestis on kanaliste sugukondadest esindatud metsislased ehk püülased ja faasanlased ehk kanalased. Liikidest on Eestis levinud laanepüü, rabapüü, teder, metsis ehk mõtus, nurmkana ja põldvutt. Rabapüü on looduskaitse I kaitsekategooria, metsis II kaitsekategooria ning laanepüü ja teder III kaitsekategooria liik. Eesti punase raamatu (2008) erinevatesse kategooriatesse kuuluvad Eestis levinud kanalised järgmiselt: rabapüü on ohustatute, metsis ohualdiste, põldvutt, teder ja nurmkana ohulähedaste kategooria liik.

Vaata ka seotud artiklit

Kirjandus

  • Loomade elu, 6. Linnud. Tallinn, 1980
  • O. Renno (koostaja). Eesti linnuatlas. Tallinn, 1993
  • L. Jonsson. Euroopa linnud. Tallinn, 32008
  • E. Mägi. 101 Eesti lindu. Tallinn, 2010

Välislink

EE 4, 1989; VE, 2006; muudetud 2011