Kangur, Guido

Guido Kangur (9. VI 1956 Kohtla-Järve), näitleja. Eesti Teatriliidu (1981) ja Näitlejate Liidu liige (1994). Isa ehitusinsener, ema õpetaja. Aastast 2005 abielus Pille Lukiniga.

Lõpetas 1975 A. Kesleri nimelise Kohtla-Järve Keskkooli ja 1980 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Töötanud 1980–92 Noorsooteatris ja aastast 1992 Draamateatris. Mänginud telelavastustes („Onu Tik-Taki seiklused”, 1981; „Mona Lisa”, 1983; „Vigased pruudid”, 1989; „Squirrel”, 1990), teleseriaalides („Salmonid”, 1993–95; „V.E.R.I.”, 1995–97; „Nota bene! Teatriluulud”, 2000; „Tuulepealne maa”, 2008; „Kodu keset linna”, 2003–11; „Elu keset linna”, 2012–13) ja filmis („Aida”, 1999, Lege Artis Film, parima meeskõrvalosatäitja preemia Jūrmala filmifestivalil Balti Pärl 2000; „Nimed marmortahvlil”, 2002, Taska Film, Matila Röhr Productions; „Ruudi”, 2006, Allfilm; „Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta”, 2011, Kuukulgur Film). Osalenud Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio meelelahutus- ja lastesaadetes („Härra Lapsti lasteteater”, 1995) ning kuuldemängudes („Härra Biedermann ja tulesüütajad”, 2000), lugenud raadios luulet ja järjejutte. Korraldanud koos Pille Lukiniga aastast 2000 augustikuiseid kontserte Kõltsu mõisas ja aastast 2008 džässifestivale (Sõru Jazz, Rannapungerja Tuletorni Kontsert). Esinenud fotonäitustega.

Tunnustusi

  • Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia 1990
  • Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühenduse Hea Teatri Auhind 2002
  • Karl Adra nimeline auhind 2008
  • Meeskõrvalosatäitja auhind 2011
  • Eesti Vabariigi kultuuripreemia 2018
  • Valgetähe IV klassi teenetemärk (2011)

Osi

Toomas – Toomas Lõhmuste, Andrus – Andrus Vaarik, Guido – Guido Kangur. Karusoo „Olen 13-aastane” (Noorsooteater, 1980)

  • Grigori Burun ja Arkadi Užikov (Makarenko ja Karusoo Makarenko koloonia, 1979, diplomilavastus Noorsooteatris)
  • Guido (Lokilammas) (Karusoo Olen 13-aastane, 1980)
  • Aleksei (Višnevski Optimistlik tragöödia, 1982)
  • Dofään, hilisem Charles VII (Shaw’ Püha Johanna, 1982)
  • Martini (Wassermani Lendas üle käopesa, 1985)
  • Toriseja (Vasara ja Komissarovi Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi, 1985)
  • Jürka (Koržetsi Tühivaim, 1986)
  • Richard Sympson (Gorini Swifti viimane surm, 1986 Vanemuises)
  • Rosencrantz (Stoppardi Rosencrantz ja Guildenstern on surnud, 1989)
  • Kustav (Raudsepa ja Undi Vedel vorst, 1989)
  • Felix (Tuglase ja Undi Helene, Marion ja Felix, 1990)
  • Viljasoo (Tammsaare ja Undi Priius – kallis anne, 1991)
  • doktor Rank (Ibseni Nukumaja, 1991)
  • kloun Freddy (Thomas’ Mõrtsukas Freddy, 1993)
  • Parzival (Dorsti Merlin ehk Tühi maa, 1994)
  • John (Mameti Oleanna, 1995)
  • Mihhail Lvovitš Astrov (Tšehhovi Onu Vanja, 1996)
  • härra Paul (Dorsti Härra Paul, 1996)
  • härra Paul (Kivirähki Atentaat, 1997)
  • Caspar David Friedrich, Konrad Röntgen, Wagner jt (Sumera Olivia meistriklass, 1997, Eesti Kontserdi ja Von Krahli Teatri ühistöö)
  • Imesson (Lutsu ja Undi Täna õhta kell kuus viskame lutsu, 1998)
  • Hamm (Becketti Lõppmäng, 1999)
  • Eduard Profittlich (Krossi Vend Enrico ja tema piiskop, 2000)
  • Härra (Undi Vaimude tund Kadrioru lossis, 2000)
  • Van Der Kokk (García Kokkade öö, 2001)
  • Olof (Lindgreni ja Kasterpalu Kumalasemesi, 2001 Tartu Teatrilaboris)
  • Niels Bohr (Frayni Kopenhaagen, 2002)
  • Jorge Luis Borges (Tombergi ja Laansalu Aurora temporalis, 2002 Tartu Teatrilaboris)
  • herr Schultz (Kanderi Cabaret, 2003 Vanalinnastuudios)
  • Martin (Albee Kits, 2004)
  • Gerardo Escobar (Dorfmani Surm ja tütarlaps, 2005)
  • Christopher Gore (Frieli Kodukoht, 2006)
  • Tolstoi (Unduski Boulgakoff, 2008)
  • Friedrich von Bock (Kivirähki Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia…, 2010)
  • Gregory Solomon (Milleri Hind, 2010 Kuressaare Linnateatris, meeskõrvalosatäitja auhind)
  • Doko (Boychevi Titanicu orkester, 2013, R.A.A.A.M.)
  • Jossif Vissarionovitš Stalin (Hodge’i Kollaborandid, 2013)
  • isa Flynn (Shanley Kahtlus, 2015, Pikk Mari)
  • Aleksandar King (Štivičići Kolm talve, 2017)
  • Vogler (Bergmani Pärast proovi, 2017 Ajaloomuuseumis, koostöös Pikk Mariga)
  • Pavel Kirillõtš Lebedev (Tšehhovi Ivanov, 2017)
  • Mees (Aleksejevi Pelgan iga vihmapiiska, 2018)
  • Mees kontrabassiga (Süskindi Kontrabass, 2019)

Kirjandus

  • P. Joonatan. Me tuleme minevikust: [Optimistlik tragöödia]. – Teater. Muusika. Kino 1982, 5  
  • L. Tormis. Veel midagi „Optimistlikust tragöödiast”. – Teater. Muusika. Kino 1982, 5
  • M. Visnap. Tühivaimust elus ja laval: [Tühivaim]. – Õhtuleht, 17. aprill 1987 
  • M. Karusoo. Olen kolmeteistkümne aastane. Tallinn, 1989
  • K. Uibo. Matiundilik „Vedel vorst”. – Reede, 19. jaanuar 1990 
  • L. Vellerand. Mis juhtus R-i ja G-ga?: [Rosencrantz ja Guildenstern on surnud]. –Teater. Muusika. Kino 1990, 2
  • M. Tiks. Kas Vedelvorst saab Augeiase tallid puhtaks? – Teater. Muusika. Kino 1990, 4
  • M. Visnap. Võrgutava suitsiidimeistri käevangus. Aga kuhu?: [Väikeses häärberis]. – Teater. Muusika. Kino 1991, 2
  • A. Heinapuu. Mis on revolutsioonil tegemist inimesega?: [Priius, kallis anne/Taeva kingitus]. – Teater. Muusika. Kino 1992, 1
  • L. Vellerand. Peakaotuse aegu või igavesti naiselik, igavesti mehelik?: [Nora]. – Teater. Muusika. Kino 1992, 3
  • Guido Kangur: „Olulisem on minek kui järelejõudmine”. Intervjueerinud A. Vain. – Esmaspäev 15. juuni 1992
  • M. Valgemäe. Tukla(h)unt ja maised naised: [Helene, Marion ja Felix].  – Teater. Muusika. Kino 1992, 7
  • M. Mutt. Mõrtsukas Freddy Eesti Draamateatris. – Sirp, 14. mai 1993 
  • Guido Kangur: eelistan head truppi sädelevale rollile. Intervjueerinud T. Kruus. – Postimees, 6. november 1993 
  • Guido Kangur: pidanuksin sündima kusagil lõunamaal või mägedes. Intervjueerinud V. Leivak. – Õhtuleht, 14. jaanuar 1994 
  • U. Reinde. Kangur Kalamajast, Nebel Nõmmelt: „Meil ei ole aega!” – Õhtuleht, 17. oktoober 1994
  • G. Kangur. Igasugused lavastused on toredad. [Intervjuu]. – Rambivalgus 1995, 4
  • P. Ratassepp. Härra Paul. – Kultuurileht, 22. november 1996  
  • M. Valgemäe. Eesti barokk?: [Vaimude tund Kadrioru lossis]. – Vikerkaar 2002, 11/12
  • A. Kivi. Romantiline mees kolme lapsega. – Anne 2004, 4
  • Guido Kangur: kätte on jõudnud minu elu ilusaim aeg. Intervjueerinud J. Kulli. – SL Õhtuleht, 30. oktoober 2004
  • Guido Kanguri kauaoodatud õnn. Intervjueerinud R. Luik. – Postimees : Arter, 3. detsember 2005
  • A. Maltseva. Guido Kangur sai näitlejaks saatuse kiuste. – Linnaleht, 12. mai 2006
  • L. Remmelgas. Kaplinski, Kalmet, Kangur „Liblikas ja peeglis”. – Maaleht, 7. detsember 2006
  • M. Kilumets. Oh ja Ah. – Eesti Naine 2007, 7
  • Guido Kangur ei ole tahtnud kunagi kuuluda ühtegi paati. Intervjueerinud M. Balbat. – Maaleht, 19. mai 2011
  • G. Kangur. Südames sündinud pidu. Intervjueerinud R. Jussila. – Aplaus 2013, 7 (kevad)
  • Guido Kangur: ainult seda omaks hüüa, mis su hinge puudutab. Intervjueerinud M. Jürgen. – Eesti Ekspress, 14. mai 2014
  • G. Kangur. Kui algab mäng. Intervjueerinud H. Piip. – Eesti Naine 2016, 6
  • Guido Kangur: olen endast ja oma häälest natuke tüdinud. Intervjueeriud A. Saagim. – Õhtuleht, 3. november 2017
  • P.-R. Purje. Valsi variatsioonid kohtumiste kaldal: [33 variatsiooni]. – Sirp, 2. november 2018

 

Välislinke

Esther Johnson – Kersti Neem, Richard Sympson – Guido Kangur. Gorini „Swifti viimane surm” (Vanemuine, 1986)

Pavel Kirillõtš Lebedev – Guido Kangur, Matvei Semjonovitš Šabelski – Aivar Tommingas. Tšehhovi „Ivanov” (Eesti Draamateater, 2017)

Mees kontrabassiga – Guido Kangur, Naine – Mingo Rajandi. Süskindi „Kontrabass” (Eesti Draamateater, 2019)

ETBL, 2000 (G. Kaskla); täiendatud 2019 (T. Truuvert)