karpkalalased

Rida-peegelkarp on karpkalast aretatud vorm

Akvaariumikalana tuntud karpkalalane kahevärviline narmasmokk

karpkalalased (Cyprinidae; ingl minnows, carps, vn карповые), peamiselt soojalembesed valdavalt mageveelised kalad karpkalaliste seltsist; üle 1500 kalaliigi, kes kuuluvad 275 perekonda. Elavad looduslikult Euraasias, Aafrikas ja Põhja-Ameerikas. Keha käävjas, seda katavad suured kaarsoomused. Lõugadel puuduvad hambad, kuid neil on neeluhambad. Euroopa vetes toitub enamik karpkalalasi (näteks latikas, nurg, rünt, teib) nii põhjamudas ka kui mujal (taimedel, kividel, põhjal) elutsevatest selgrootutest loomadest, väiksem osa aga (näiteks viidikas, nugakala, sasaan, tippviidikas, mudamaim) zooplanktonist ja vette kukkunud putukatest, paljud (turb, lepamaim, särg, säinas) söövad nii taimset kui ka loomset toitu. Karpkalalased koevad kevadsuvel, tehes seda parvena. Osal liikidel tekib kudemisajaks helmeskate (sarvjad köbrukesed keha pinnal). Karpkalalased annavad omavahel kergesti hübriide. Paljudel karpkalalastel on suur majanduslik tähtsus, neist mitut liiki (sealhulgas karpkala, hõbekoger) kasvatatakse tiikides. Suur hulk karpkalalasi peetakse vastupidavate liikidena akvaariumis, nende hulgas näiteks kuldkala oma arvukate vormidega.

Eesti vetes elab 19 liiki karpkalalasi: särg, teib, turb, säinas, lepamaim, roosärg, tõugjas, mudamaim, linask, rünt, latikas,  nurg, vimb, viidikas, tippviidikas, nugakala, karpkala, koger ja hõbekoger, neist nugakala on merekala. Merelahtedes on elanud ka abakala, keda pole aga ligi sajand enam kohatud. Tõugjas on looduskaitse III kaitsekategooria liik.

Vaata ka seotud artikleid

Kirjandus

  • N. Mikelsaar. Eesti NSV kalad. Tallinn, 1984
  • E. Pihu, A.Turovski. Eesti mageveekalad. Tallinn, 2001
  • P. Miller, M. Loates. Euroopa kalad. Tallinn, 2006

Välislingid

VE, 2006; EME 1, 2008; muudetud 2011