Kirsel, Mats

Mats ja Marie-Pauline Kirsel

Mats Kirsel (8. II 1841 Loodi vald, Viljandimaa –18. III 1907 Jämejala), tõlkija-mugandaja. Sündis talurentniku pojana, õppis Paistu kihelkonnakoolis, töötas õpetajana 1858–60 sealsamas ja 1860–89 Viljandi kihelkonnakoolis. Oli Viljandi lauluseltsi Koit esimene president ja koorijuht, Eesti Kirjameeste Seltsi asutajaliige ja Sakala kaastööline. Esitas 1887 koos kuue kolleegiga venestusvastase palvekirja, mille tõttu tuli tal 1889 õpetajaametist lahkuda, sai töötada edasi vaid Viljandi Pauluse koguduse organistina. Suri Jämejala vaimuhaiglas.

Avaldas 14 saksa keelest vabalt tõlgitud, vabadusvõitlusele õhutavat ja rõhumisvastast rahvaraamatut. Keelelise rikkuse ja elava esitusega kuuluvad Kirseli tööd tõlkeliste rahvaraamatute paremikku.

Tõlkeid

  • Kannatlikko Hirlanda luggo (1862)
  • Wiis kentsakat ennemuistset jutto (1862)
  • Essimenne Noor juttomees (1864, 21874)
  • Maggusad Pähkleterrakessed nore ja wannale õppetusseks ja aeawiteks kirjutud (1864)
  • Weodor ja Olga ehk Õe ja wenna armastus (1872)
  • Orjaelu (1872)
  • Inimese mõtted ei ole Jumala mõtted (1873)
  • Pimedusest walgusele (1875)
  • Siimon. Ühe neegriorja elulugu Brasiilias (1876)
  • Willem Tell. Üks historialik jutustamine (1876)
  • Gustaw Waasa ehk Kuningas ja talupoeg (1884)
  • Kuidas härra nõnda teender, ehk Truu surmani (1879)
  • Peeter Suur ja pärisori. Jut pärisorjade viletsusest Venemaal (1880)
  • Tritshinopol ja mõned muud pildid paganate maadest (1897)
  • Kalatüdruk (1898, ilmus Sakalas)

Kirjandus

  • M. Hermann, E. Kampmann. Eesti vanem ilukirjandus. Tartu, 1908
  • A. Vinkel. Eesti rahvaraamat. Ülevaade XVIII- ja XIX sajandi lugemisvarast. Tallinn, 1966
  • Eesti kirjanike leksikon. Tallinn, 2000

EE 14, 2000; muudetud 2013