Koeru vald

Elanike arv (2010) 2315
Pindala 236,82 km²
Vallavanem Väino Tippi 
Maakond Järvamaa

Koeru vald asub Järvamaa idaosas. Keskus Koeru alevikus.

Asustus ja rahvastik

Vaata ka Koeru valla elanike arv asulati (2000)

Loodus

Paikneb Pandivere kõrgustiku ja Kesk-Eesti lavamaa piirialal. Valla kaguosas on ülekaalus soo- ja metsaalad, enamik nendest kuulub Endla looduskaitsealasse. Seal paikneb osa Pandivere kõrgustiku lõunanõlva allikaid (Metsanurga, Norra, Sopa, Võlingi), piirkonda läbivad Põltsamaa jõe ülemjooks ning mitu peamiselt allikatest alguse saavat väikejõge (Oostriku, Preedi). Tudres on karstiorg, veerikkal ajal tekkib sinna järskude nõlvadega karstijärv (sügavus kuni 4 m, pikkus kuni 300 m ja laius kuni 100 m).

Metsamaa hõlmab vallast 47%, riigimetsamaad haldab Järvamaa metskonna Rava metsandik. Valla idaosas paiknev Väinjärv on kujunenud tähtsaks puhkealaks. Valla piires on peale Endla looduskaitseala veel Kapu looduskaitseala ja Silmsi looduskaitseala (osaliselt) ning Preedi jõe hoiuala, Tudre hoiuala ja Võlingi oja hoiuala. Parkidest on looduskaitse all Aruküla mõisa park (6,1 ha), Ervita park (7,2 ha), Norra mõisa park (21,5 ha), Vao mõisa park (2,7 ha) ja Väinjärve park (3,9 ha). 

Ettevõtlus ja transport

Koeru kõrts

Valda läbib Piibe maantee ja sellelt Koeru juures hargnev, Mäekülla suunduv maantee. Suuremad ettevõtted on AS Konesko (elektrimootorid, juurutamisel on väikemajapidamise tuulegeneraator), AS Natural (puitdetailid ehitus- ja mööblitööstusettevõtetele) ja OÜ Järva PM (loomakasvatus).  

Haridus ja kultuur

Etendus "Mäetaguse vanad". Koeru rahvateater. Põhja Tammsaare talu

Peale valla keskuses paiknevate kultuuri- ja haridusasutuste on Vaos ja Ervital raamatukogu ning Väinjärvel, Salutagusel ja Vaos seltsimaja. Huviväärsed on Koeru kirik ja Koeru kõrts-postijaam, Aruküla mõis ja kabel, Norra mõis ja Merja linnamägi (kultuurikihita). 1905 moodustasid Mart Jürman, Anton Schults jmt omavalitsuse, mida nimetati Eesti Rahva Vaali Vabariigiks (Vaali küla asub praeguses Koigi vallas), selle juhid hukati 6. I 1906 Koerus. 1935 püstitati Koerus Vaali ohvritele mälestussammas (autor Juhan Raudsepp).  

Ajalugu

Vald aastani 1939; aastani 1950 oli suuresti praegustes piirides Väinjärve vald, staatus ennistati 20. II 1992.

Vaata ka Koeru kihelkond.

Välislink

EE 12, 2003; muudetud 2011