koovitaja

Suurkoovitaja

koovitaja (Numenius), Palearktises elavate kurvitsaliste perekond kurvitslaste sugukonnast; 9 liiki. Koovitajad on kuni varesesuurused, väga pika allapoole kõvera noka ja pikkade jalgadega linnud. Trillerdavad kevadkuudel mängulennul iseloomulikku laulu. Toituvad peamiselt selgrootutest. Pesitsevad rannaniitudel, luhtadel ja soodes. Hõreda vooderdisega pesa asetseb maapinnalohus, kurnas 4 muna; hauvad mõlemad vanalinnud.

Tuntuim liik on suurkoovitaja (N. arquata), pikkus 50–60 cm, tiibade siruulatus 80–100 cm, peale tema on Euroopas haudelinnuna levinud veel väikekoovitaja (N. phaeopus), pikkus 40–46 cm, tiibade siruulatus 71–81 cm, levikult on ta suurkoovitajast põhjapoolsem, asustades ka tundravööndi lõunaosa. Helekoovitaja (N. tenuirostris), pikkus 36–41 cm, tiibade siruulatus 72–82 cm, satub Euroopasse läbirändel (talvitab Põhja-Aafrikas). Ta on väga haruldane ja ohustatud Kesk-Siberi lind; kuulub maailma punase raamatu äärmiselt ohustatud liikide nimekirja.

Eestis elutseb kaks liiki koovitajaid – suurkoovitaja ja väikekoovitaja. Suurkoovitaja on meil harilik, kuigi väikesearvuline haudelind, ta saabub märtsis-aprillis, äralennu tippaeg on august. Emalind jätab sageli pojad isalinnu hoolde ja suundub talvitusaladele. Väikekoovitaja on haruldane ja elab üksnes Mandri-Eesti lagerabades. Saabub aprillis-mais ja lahkub juulist septembrini. Poegi hauvad ja hooldavad mõlemad vanalinnud. Suurkoovitaja ja väikekoovitaja on looduskaitse all, kuuludes kolmandasse kaitsekategooriasse. Väikekoovitaja kuulub ka Eesti punase raamatu (2008) ohulähedaste liikide kategooriasse.

Vaata ka seotud artikleid

Kirjandus

  • Loomade elu, 6. Linnud. Tallinn, 1980
  • O. Renno (koostaja). Eesti linnuatlas. Tallinn, 1993
  • L. Jonsson. Euroopa linnud. Tallinn, 32008
  • E. Mägi. 101 Eesti lindu. Tallinn, 2010
  • L. Svensson, K. Mullarney, D. Zetterström. Linnumääraja. Tallinn, 2012

Välislingid

EE 5, 1990; VE, 2006; muudetud 2011