Kriisa, Tiia

Tiia Kriisa (Tiia-Ingrid, 1963–68 Põldvee; 21. IX 1941 Tallinn), näitleja. Eesti Teatriliidu (1966), Näitlejate Liidu (1993, auliige alates 2016) ja Kirjanike Liidu liige (2012). Isa insener, ema majapidajanna. Aastast 1974 abielus Ingo Normetiga.

Lõpetas 1959 Tallinna 19. Keskkooli ja 1963 Tallinnfilmi õppestuudio. Töötanud 1960–63 Tallinna Pedagoogilises Instituudis sekretärina ja 1963–94 Endlas, hiljem vabakutselisena. Mänginud telelavastustes („Perekonnapea”, 1971; „Puhkepäev”, 1982; „Koera süda”, 1988), filmis („Värvilised unenäod”, 1975, Tallinnfilm) ja teleseriaalides („Õnne 13”; 1994–96, „Saladused”, 2010). Avaldanud luulekogusid, novelle ja romaane („Tüdruk”, 1997; „Võõras”, 2001; „Naine”, 2009; „Moonika”, 2011). Esinenud kirjandus- ja muusikaõhtutel kompositsioonidega („Õhtutähe valgel”, luulest ja muusikast, 1994; „Nooruskirjad”, Clara ja Robert Schumanni kirjadest ja muusikast, 2003; „Kuu varjus”, jaapani luulest, 2004; „Muinasjutt esimesest muinasjutuvestjast”, hiina muinasjutust, 2006). Tegutsenud ka laste koolitajana ja naisliikumise aktivistina.

Eesti NSV teeneline kunstnik (1987).

Osi

  • Lumivalgeke (J. ja W. Grimmi, Pirni ja Kruusemendi Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi, 1963)
  • Lucia (Aljošini Tookord Sevillas, 1964)
  • Leonardo naine (García Lorca Verine pulm, 1966)
  • Lelja (Arbuzovi Pihtimuste öö, 1968)
  • Madeleine (Cocteau’ Hirmsad vanemad, 1968)
  • esitaja (Koeney ja Raidi Vihmade vaikus, 1969)
  • Peg (Delaney Armunud lõvi, 1970)
  • Maija-Liisa (Lassila ja I. Normeti Tuletikke laenamas, 1971)
  • Blanche du Bois (Williamsi Tramm nimega „Iha”, 1972)
  • Ciepa (Rainise Puhu, tuul!, 1972)
  • Anahit (Halaphjani Hällilaul, 1972)
  • Krahvinna (Beaumarchais’ Pöörane päev ehk Figaro pulm, 1973)
  • Laura (Vilde Pisuhänd, 1976)
  • Hannah Jelkes (Williamsi Iguaani öö, 1976)
  • Honey (Albee’ Kes kardab Virginia Woolfi?, 1977)
  • Julia Filippovna (Gorki Suvitajad, 1977)
  • Angela (Tammsaare Kuningal on külm, 1977)
  • proua Stockmann (Ibseni Doktor Stockmann, 1978)
  • Perenaine (Rummo Tuhkatriinumäng, 1979)
  • proua Webb (Wilderi Meie linnake, 1980)
  • Tütar (Albee’ Kõik on läbi, 1981)
  • Anna Vitjagin (Jakobsoni ja Vahingu Vaeste-Patuste alev, 1981)
  • Jane Marple (Christie’ ja Alleni Kutse mõrvale, 1982)
  • Polja (Majakovski Saun, 1982)
  • Valerie (Horváthi Lood Viini metsadest, 1983)
  • Natalja Petrovna (Turgenevi Kuu aega maal, 1984)
  • Lady Fidget (Wycherley Provintsitar Londonis, 1985)
  • Valentina (Razumovskaja Ühe katuse all, 1986)
  • Elo (I. Normeti Tuglase elu, 1986, Ingo Normeti projekt, ka telelavastus 1986)
  • Liis Berling (Kooli Reporterid, 1987)
  • Aleksandra Ivanovna Kohhovtseva (Tolstoi Ja pimeduses paistab valgus, 1987)
  • Elvira (Spiró Aed, 1988)
  • Doris (Slade’i Tuleval aastal samal ajal, 1989)
  • Lady Torrance (Williamsi Orpheus allilmas, 1990)
  • Helene Alving (Ibseni Kummitused, 1991)
  • Katrina (Steinssoni Romeo, 1992)
  • proua Knobbe (Hauptmanni Rotid, 1993)
  • esitaja (ka tekst ja lavastus): Motod (1997), Tere, siin ma nüüd olen! (2003) ja Mälestused. Unenäod. Mõtted. (2005)
  • Brandi ema (Ibseni Brand, 2014 VAT Teatris)

Helikandjaid

  • E. Vilde. Valik teoseid. Katkend komöödiast „Pisuhänd” (LP, 1977)

Kirjandus

  • Elu heleduse ja naeratuse nimel. – Nõukogude Naine 1965, 3
  • K. Käsper. Omas ampluaas. – Teatrimärkmik 1981
  • Ü. Tonts. „Tuglase elu“. – Rahva Hääl, 16. märts 1986
  • T. Kriisa. Jaapanlannat otsides. Intervjueerinud G. Naaber. – Pärnu Kommunist, 26. märts 1988
  • A. Laasik. Ameerika sangarite armastus ja hukk Eestimaa väikelinnades.... – Teater. Muusika. Kino 1991, 3
  • R. Aller. Meistritöö. – Päevaleht, 23. juuni 1991
  • T. Kriisa. Olla näitleja. Intervjueerinud M. Balbat. – Sirp, 20. september 1991
  • G. Naaber. Juubelid tulevad aga ikkagi. – Pärnu Postimees, 21. september 1991
  • E. Uritamm. Mis värvi on armastus? – Pärnu Postimees, 23. aprill 1993
  • R. Aller. Tiia Kriisa meistritöö. – Pärnu Postimees, 29. juuli 1993
  • T. Kriisa, E. Himma. Õhtutähe valgel. Intervjueerinud V. Roots. – Kultuur ja Elu 1994, 3
  • Tiia Kriisa: elus tuleb osata andeks paluda. Intervjueerinud A. Kivi. – Eesti Sõnumid, 19. november 1994
  • T. Kriisa. Stiilne inimene ruumis nimega Pärnu. Intervjueerinud I. Veike. – Pärnu Postimees, 11. mai 1996
  • V. Reest. Tiia Kriisa teab, mida teha. – Eesti Ekspress, 7. märts 1997
  • B. Pilvre. Tüdrukust – andumusega. – Looming 1997, 6
  • T. Kriisa, I. Normet. Stseenid abielust ja tööst. Intervjueerinud M. Balbat. – Elukiri 2000, 11
  • T. Kriisa. Tahtmine viib soovide täitumiseni. Intervjueerinud L. Järve. – Õpetajate Leht, 28. märts 2003; Eestimaa ilu / L. Järve. Habaja, 2008
  • R. Made. Lapsepõlve radadel. Tallinn, 2010
  • Õ. Orav. Tallinnfilmi filminäitlejate õppestuudio. Tallinn, 2012
  • A. Kivi. Tiia Kriisa: „Elu on uhke!”. – Eesti Naine 2012, 1
  • H. Piip. Tiia Kriisa püütud hetked. – Eesti Naine : Elu Lood 2014, 8
  • Н. Старосельская. Знакомьтесь – Тийа Крийза. – Советская культура, 4 июня 1988

Välislinke

Blanche – Tiia Kriisa, Mitch – Ago Roo. Williamsi „Tramm nimega „Iha””. (Endla, 1972)

George – Aarne Üksküla, Honey – Tiia Kriisa. Albee "Kes kardab Virginia Woolfi?“ (Endla, 1977)

Perenaine – Tiia Kriisa, Prints – Jüri Vlassov. Rummo „Tuhkatriinumäng”. (Endla, 1979)

Erich – Margus Oopkaup, Valerie – Tiia Kriisa. Horvathi „Lood viini metsadest”. (Endla, 1983)

Natalja Petrovna – Tiia Kriisa, Rakitin – Enn Keerd, Islajev – Andres Ild. Turgenevi „Kuu aega maa”. (Endla, 1984)

Lady Torrance – Tiia Kriisa. Williamsi „Orpheus allilmas”. (Endla, 1990)

ETBL, 2000 (L. Talts); täiendatud 2017 (T. Truuvert); täiendatud 2019