Kurdistan

Kurdistan, kurdide asuala, paikneb Ees-Aasias, Eufrati jõe ülemjooksu ning Vani ja Urmia järve vahel (Türgis, Iraanis, Iraagis ja Süürias); umbes 200 000 km², kurde 12,5 miljonit (1986).

Põhja- ja kirdeosas Kurdistani mäestik (kõrgeim tipp 4168 m), lõunaosas madalik. Peamiselt poolkõrb ja stepp, metsa ainult kõrgemal mägedes. Tegeldakse rändkarjanduse, orgudes niisutuspõllunduse (oder, tubakas, riis, puuvill), oaasides datlikasvatusega.

7.-9. sajandil asendusid hõimusuhted feodalismiga. Islami levitamine ja kurdide maa vägivaldne liidendamme Kalifaadiga ajendas araablastevastaseid ülestõuse. 10.–15. sajandil valitses Kurdistanis mitu väikedünastiat (sh Šaddadiidid 951–1188, Hasanaviidid 959–1015 ja Marvaniidid 990–1196), kes ajuti laiendasid oma võimu ka naaberaladele. Kurdi päritolu olid ka Aijubiidid. Seldžukid ja mongolid tõrjusid kurdi üiikkonna tagaplaanile. 16. sajandi alguses jaotasid Kurdistani omavahel Türgi ja Iraan. 19. sajandil allutati kurdide valdused täielikult keskvõimule, see ajendas ülestõuse (1834, 1880). 20. sajandi alguses tekkis rahvuslik liikumine, asutati poliitilisi organisatsioone. Sevres'i (1920) ja Lausanne'i (1923) konverentsi otsus oli luua autonoomne Kurdistan, kuid Iraani, Iraagi ja Türgi valitsus eirasid seda. 1924.–26. ja 1929.–30. a. ülestõus suruti maha. Ka hiljem on kurdid pidanud relvavõitlust (1943–45 ja hiljem Mustafa Barzani (1903–79) juhtimisel). Kurdide iseseisva riigi loomise püüdlused ei ole täitunud. Türgis ja Iraagis on kurde püütud sulandada põhirahvastikuga, see on põhjustanud sõjalisi kokkupõrkeid. Iraagis sõdisid kurdid 1960.–70. aastail autonoomia saavutamiseks, 1974 said osalise omavalitsuse, sõjategevus jätkus järgmistel kümnenditel. Valitsus reageeris rahutustele tugevasti, hävitati (aastast 1986) tuhandeid kurdide külasid ja kümneid linnu. Pärast Lahesõda moodustatud kurdide turvatsoonis peeti 1992 ÜRO toel parlamendivalimised. Iraagi sõja (2003) järgselt on kurdide enesemääramise õigus suurenenud, As-Sulaymānīyah ja Arbïli kubernerkonnad moodustavad Iraagi Kurdistani autonoomse piirkonna. Türgi Kurdistanis on jätkunud puhanguline keskvõimuvastane partisanisõda. Türgis juhib kurdide iseseisvusvõitlust Kurdide Tööpartei. Aastast 1984 on Türgi kaguosas toimunud kokkupõrgete tulemusena hukkunud umbes 28 000 inimest, 1995 tegi Türgi armee Põhja-Iraaki Tööpartei tugialadele suurrünnaku, mille tulemusena asusid kurdid massiliselt ümber naabermaadesse ja Euroopasse.

Vaata ka seotud artikleid

• kurdid
• kurdi keel

EE 5, 1990; VE, 2006