Lennuk (hävitaja)

Nimi Avtroil, Lennuk
Laeva tüüp hävitaja
Ehitatud 1913–17
Veeväljasurve 1350 t
Pikkus 107 m
Laius 9,5, m
Süvis 3 m
Peamasinate võimsus 32 700-hj (24 035-kW) auruturbiinid
Kiirus 32 sõlme
Relvastus viis 102-mm suurtükki, 40-mm õhutõrjesuurtükk, 2 kuulipildujat, kolm 3-torulist torpeedoaparaati, 80 miini
Meeskond 170 inimest

Lennuk, hävitaja (miiniristleja) ehitatud 1913–17 Tallinnas Bekkeri tehases (esialgne nimi Avtroil).

Oktoobris 1917 võttis Avtroil osa Lääne-Eesti saarestiku lahingutest. Oktoobripöörde ajal seisis Helsingis, kus ta madrused osalesid revolutsioonilises tegevuses; Jääretke ajal viidi Kroonlinna. Novembris-detsembris 1918 võttis Avtroil osa Eesti vägede vastasest lahingutegevusest. 27. XII 1918, pärast lahinguretke Tallinna lahele, langes Mohni saare lähedal koos hävitajaga Spartak (hilisem Wambola) Briti laevastiku kätte. 2. I 1919 anti Avtroil Eestile ja nimetati Lennukiks.

Lennuk oli Eesti vabariigi suurim sõjalaev, võttis osa Punaarmee ja -laevastiku ning Landeswehr’i-vastasest lahingutegevusest.

Pärast sõja lõppu käis mitmel välisvisiidil.

1933 müüdi koos hävitajaga Wambola 1,53 miljoni krooni (606 kg kulda) eest Peruule. Peruu laevastikus sai nimeks Almirante Guisse ning teenis seal 20 aastat.

Wambola (vasakul) ja Lennuk

Torpeedo väljalaskmine Lennukilt (1929)

  

Kirjandus

M. Õun, M. Jürjo, H. Ojalo. Lennuki ja Wambola lugu: aeg, sündmused, inimesed 1915-1954. Tallinn: Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts, 2012

MerLe, 1996