Lerman, Semjon

Semjon Lerman (16. VII 1923 Harkiv – 9. XI 2009 Nižni Novgorod), lavastaja. Eesti NSV Teatriühingu liige (1967–72). Vanemad teenistujad.

Lõpetas 1941 Harkivis keskkooli, 1950 näitleja erialal Harkivi teatriinstituudi ja 1964 lavastaja erialal Harkivi Kotljarevski‑nimelise Kunstide Instituudi. Oli 1962–66 Harkivi Puškini-nimelise Riikliku Vene Draamateatri lavastaja ja 1966–72 Tallinna Vene Draamateatri peanäitejuht, lavastas ka Draamateatris ja Eesti Televisioonis („Mürgi perenaine”, „Pisuhänd”, 1972, mõlemad vene keeles). Elas aastast 1972 Venemaal, oli 1973–82 Gorki Gorki-nimelise Riikliku Akadeemilise Draamateatri lavastaja ja aastast 1983 Nižni Novgorodi Teater Komöödia pealavastaja, tegutses ka pedagoogina.

Eesti NSV teeneline kunstitegelane (1969).

Osi

  • krahv Mancini (Andrejevi Mees, kes saab kõrvakiile, 1970)

Lavastusi

  • Tolstoi Patent 119 (1965 Tallinna Vene Draamateatris)
  • Bulgakovi Ivan Vassiljevitš (1967)
  • Rozovi Traditsiooniline kokkutulek (1967)
  • Aljošini Diplomaat (1967)
  • Gorki Barbarid (1968, mängis Lukini)
  • Gogoli Revident (1969)
  • Kaugveri Kõrgeim määr (1969)
  • Stawiński, Beilisi ja Ivanovi Tipptund (1969, mängis Krzysztofi)
  • Šteini Võõrastemaja „Astoria” (1971)
  • Dvoretski Võõras (1971)
  • Tšhaidze Sild (1972 Draamateatris)
  • Arbuzovi Õnnetu inimese õnnelikud päevad (1972 Draamateatris)

Kirjandus

  • S. Levin. „Patent 119”. – Teatrimärkmik 1965–67
  • S. Levin. Kommentaar. – Teatrimärkmik 1967/68
  • V. Tobro. Koomiline ja traagiline: [Barbarid]. – Sirp ja Vasar, 5. detember 1968
  • Viis küsimust Semjon Lermanile. [Intervjuu]. – Sirp ja Vasar, 13. detsember 1968
  • S. Levin. Teatri oma teema. Mitte „Kruvikene”, vaid isiksus. – Rahva Hääl, 9. veebruar 1969
  • S. Lerman. Aeg ja inimene teatrisõelal. Intervjueerinud M. Liidja. – Õhtuleht, 17. oktoober 1969
  • M. Žuhhovitskaja. Noorsooproblemaatika Riikliku Vene Draamateatri laval. – Teatrimärkmik 1969/70
  • E. Ennok, E. Linnumägi. Ühtaegu noor ja kogenud, lõbus ja tõsine. – Edasi, 7. märts 1971
  • S. Levin. Seekord minooris. – Teatrimärkmik 1971/72
  • S. Levin. „Võõras” Vene Draamateatris. – Sirp ja Vasar, 7. aprill 1972; Valik teatriartikleid. Tallinn. 1978
  • E. Linnumägi. Teater parnassi ja põrgu piiril. – Postimees, 27. märts 1996
  • С. Лерман. Сезон двадцатый. Интервьюировала С. Ставицкая. – Молодёжь Эстонии, 4 октября 1968
  • С. Борисова. Встреча четвертая: [Barbarid]. – Советская Эстония, 1 ноября 1968

ETBL, 2000 (M. Otšakovskaja); täiendatud 2016 (T. Truuvert)