Maasik, Elsa

Elsa Maasik (23. VII 1908 Kaagu küla, Vastseliina vald – 30. IX 1991 Tallinn), laulja (sopran). Eesti Näitlejate Liidu (1934) ja Eesti Teatriliidu liige (1945). Vanemad talupidajad.

Lõpetas 1927 Võru gümnaasiumi ja 1935 Tallinna Konservatooriumi (Aleksander Arderi klass), täiendas end 1939 Itaalias Astolfo Pescia juures. Oli 1932–35 Endla laulja ja näitleja, 1935–41 Vanemuise ning 1942–63 Estonia solist. Töötas ühtlasi pedagoogina: 1942 Tartu Kõrgemas Muusikakoolis, 1947–48 Tallinna Muusikakoolis, 1963–74 Tallinna Pedagoogilises Instituudis (aastast 1973 dotsent) ja 1974–80 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Esinenud ooperilavadel ka väljaspool Eestit, kõige rohkem Riias. Tuntud ka kammerlauljana. Temast on film „Elsa Maasik” (Eesti Telefilm, 1970).

Eesti NSV teeneline kunstnik (1945), Eesti NSV rahvakunstnik (1952). Stalini preemia (1952). Diplom Viinis rahvusvahelisel lauljate võistlusel 1936.

Osi

Madame Butterfly – Elsa Maasik. Puccini „Madame Butterfly“. Estonia, 1943

Saffy – Elsa Maasik. Straussi „Mustlasparun“. Estonia, 1948

Violetta – Elsa Maasik. Verdi „Traviata”. Estonia, 1950

  • Ksenja (Mussorgski Boriss Godunov, 1932 rändtrupis)
  • Ants (Kitzbergi Kaval‑Ants ja Vanapagan, 1932)
  • Kannike (Kálmáni Montmartre’i kannike, 1932)
  • Benjamin (Méhuli Joosep Egiptuses, 1933)
  • Leontine (Kálmáni Kuradiratsur, 1933 ja 1941)
  • Viktooria (Ábrahámi Viktooria ja tema husaar, 1934)
  • Solvejg (Ibseni Peer Gynt, 1934 ja 1940)
  • Tiina (Kitzbergi Püve talus, 1934)
  • Printsess Laya (Ábrahámi Havai lill, 1934)
  • Manja (Škvarkini Võõras laps, 1935 Endlas)
  • Margot (Rombergi Kõrbelaul, 1935 Endlas, 1936 Vanemuises ning 1946 ja 1953 Estonias)
  • Nedda (Leoncavallo Pajatsid, 1935 Vanemuises, 1946 ja 1954 Estonias)
  • Cio-Cio San / Madame Butterfly (Puccini Madame Butterfly, 1936 ja 1941 Vanemuises, 1943, 1945 ja 1949 Estonias)
  • Rosalinde (Straussi Nahkhiir, 1936)
  • Margarethe (Gounod’ Faust, 1938 Vanemuises ja 1949 Estonias)
  • Giuditta (Lehári Giuditta, 1938)
  • Gilda (Verdi Rigoletto, 1939)
  • Tatjana (Tšaikovski Jevgeni Onegin, 1939 Vanemuises, 1944 Estonias)
  • Violetta (Verdi Traviata, 1940 Vanemuises, 1950 Estonias)
  • Natalja (Dzeržinski Vaikne Don, 1940)
  • Elisabeth (Wagneri Tannhäuser, 1942)
  • vürstinna Marie (Zelleri Linnukaupleja, 1943 ja 1956)
  • Angèle (Lehári Krahv Luxemburg, 1943)
  • Saima (Eugen Kapi Tasuleegid, 1945, 1948 ja 1956)
  • Saffy (Straussi Mustlasparun, 1948)
  • Nataša (Dargomõžski Näkineid, 1949)
  • Arm (Eugen Kapi Vabaduse laulik, 1950 ja 1960)
  • donna Anna (Mozarti Don Juan, 1952)
  • Tamara (Rubinsteini Deemon, 1953 ja 1962)
  • Maro (Dolidze Keto ja Kote, 1953)
  • Tosca (Puccini Tosca, 1957)
  • Antonia (Offenbachi Hoffmanni lood, 1957)
  • Rosina (Mozarti Figaro pulm, 1958)
  • Marfa (Rimski‑Korsakovi Tsaari mõrsja, 1959)
  • Francesca (Rahmaninovi Francesca da Rimini, 1960)
  • Amelia (Verdi Maskiball, 1961)
  • proua Müllerová (Spadavecchia Vahva sõdur Švejk, 1963)

Helikandjaid

  • Elsa Maasik (LP, 1966)
  • Eesti väljapaistvaid lauljaid II (LP, 1970)
  • Eesti lauljaid operettides I, II (LP, 1972)
  • Eugen Kapi arhiivisalvestisi III (CDR, 2002)
  • Rahvusooper Estonia 100, 2, 8 (CD, 2006)

Kirjandus

  • V. Paalma.   Elsa Maasik. Tallinn, 1973
  • A. Semper. „Traviata“ teises koosseisus. – Postimees, 28. aprill 1940
  • V. Mettus. Jällekuulmine tegi rõõmu. – Eesti Sõna, 9. juuli 1943
  • ‑v‑ [E. Aavasaar]. „Eugen Onegin“ dublantidega. – Sirp ja Vasar, 2. detsember 1944
  • A. [E. Aavasaar]. „Madame Butterfly“. – Sirp ja Vasar, 13. jaanuar 1945
  • ‑sk. [K. Kask]. „Tasuleekide“ lavaesituslikust küljest. – Õhtuleht, 18. september 1945
  • K. Kask. „Kõrvelaul“. – Noorte Hääl, 21. märts 1946
  • S. Milovski. Ooperi „Faust“ muusikalisest teostusest RT „Estonias“. – Sirp ja Vasar, 12. märts 1949
  • R. Nugis. „Madame Butterfly“ uuslavastus Riiklikus Teatris „Estonia“. – Õhtuleht, 27. aprill 1949
  • S. Milovski. „Traviata“ Riiklikus Teatris „Estonia“. – Sirp ja Vasar, 4. märts 1950
  • E. Tamberg, E. Laidre. „Deemon“ RAT „Estonias“. – Sirp ja Vasar 11. detsember 1953
  • L. Normet. „Figaro pulm“ „Estonias“. Rahva Hääl, 25. juuni 1958
  • A. Arder. Silmapaistva laulja juubel. – Sirp ja Vasar, 17. oktoober 1958
  • V. Paalma. Esimesi kohtumisi laulva Švejgiga. – Õhtuleht, 2. juuli 1963
  • A. Mikk. Kes muusika juurde kodu ehitab... Sirp ja Vasar, 19. juuli 1968
  • V. Paalma. Elsa Maasiku kunst. Sirp ja Vasar, 21. juuli 1978
  • Jutustab Elsa Maasik. Vahendanud I. Randalu. Teater. Muusika. Kino 1983, 8
  • [Nekroloog]. Sirp, 4. oktoober 1991
  • [Nekroloog]. Eesti Päevaleht (Stockholm), 23. oktoober 1991
  • T. Alango, U. Tauts, M. Palm. Ta oli üks parimaid Eesti sopraneid. Vahendanud H. Vainu. Muusikaleht 1998, 6
  • A. Krull. Kodutalus. Vahendanud S. Toomik. – Muusikaleht 1998, 6
  • H. Pedusaar. Madame Butterfly. – Kive Estonia alusmüürist / H. Pedusaar. Tallinn, 2006
  • R. Sule. Laulmisele elatud elu. – Muusika 2008, 11

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T265

Välislinke

Faust – Rudolf Jõks, Margarethe – Elsa Maasik. Gounod’ „Faust”. Vanemuine, 1938

Alfredo – Rudolf Jõks, Violetta – Elsa Maasik, Germont – Arno Niitof. Verdi „Traviata”. Vanemuine, 1940

Sirje – Enna Maripuu, Neeme – Martin Taras, Saima – Elsa Maasik. E. Kapi „Tasuleegid”. Estonia, 1945

Nedda – Elsa Maasik, Silvio – Georg Taleš. Leoncavallo „Pajatsid”. Estonia, 1946

Arm – Elsa Maasik, Mühlhausen – August Sepp. E. Kapi „Vabaduse laulik“. Estonia, 1950

Rosalinde – Elsa Maasik, Alfred – Rudolf Alari. Straussi „Nahkhiir“. Vanemuine, 1936

ETBL, 2000 (V. Paalma, T. Õun); täiendatud 2017