Madrid

Madridi kunstimuuseum kuningaloss

Madrid, Hispaania pealinn, moodustab koos lähiümbrusega Madridi autonoomse piirkonna; 8028 km2, 6 miljonit elanikku (2006). Uus-Kastiilia ajaloolise maakonna keskus.

Asub Pürenee poolsaare keskosas Uus-Kastiilia kiltmaal Manzanarese jõe aares 650 m ü.m.

Riigi poliitiline, rahandus- ja kultuurikeskus, suurim liiklussõlm. Linnas on 4 raudteejaama, metroo (1919), Barajases rahvusvaheline lennujaam. Vanimad tegevusalad on vaibakudumine ja portselanesemete valmistamine, 19. sajandil hakati tegema luksuskaupu (nahkesemeid, ehteid, sirme), kitarre, mööblit ja korgitooteid. Uusi­mad ja peamised tööstusharud on masina- (autod, lennukid, tööpingid), elektrotehnika-, keemia-, pabe­ri-, trüki- ja elektroonikatööstus. Palju teadusasutusi, sh Hispaania Kuninglik Akadeemia (asutatud 1713) ja ülikool (asutatud 1508, aastani 1836 asus Alcalä de Henareses), ning muuseume (sh Prado, Armeria). Riigi suurim härjavõitluse areen, linna lähedal asub El Escoriali klooster.

Arhitektuur

Nüüdis­aegne linnasüdamik on Puerta del Soli väljak, kust lahtub 11 tänavat (sh peatänav Calle de Alcalá). Retiro pargis on meelelahutuspaiku, näitusehalle ja Hispaania suurim härjavõitluse areen Plaza de Toros.

Huvitavaimad vanad kirikud on San Jerónimo el Real (1464–1505, 19. sajandil ümber ehitatud), San Isidro el Reali katedraal (1626–61) ja võimsa kupli­ga San Francisco el Grande (1776–85). Profaanehitistest paistavad silma endine autodafeede ja härjavõit­luste väljak Plaza Mayor (1617–19; J. Gómez de Mora), endine kuningaloss (arvatavasti 1738–64; F. Juvara, G. B. Sacchetti; rikkalikud maali-, skulptuuri-, gobelääni- jm kogud) ja raekoda (17.–18. sajand). Rohkesti leidub juugendstiili ja moodsa ehituskunsti näiteid (ms Euroopa kõrgeimad pilvelõhkujad).

Ajalugu

Madrid on tekkinud araablaste kindluse juurde, mida on esimest korda mainitud 932 (Madžrit). Läks 1083 rekonkista ajal Kastiilia valdusse, linna õigused sai 1118. Oli 14. ja 15. sajandil ajuti Kastiilia kuningate resi­dents; Hispaania pealinn aastast 1561. Oli 19. sajandi revolutsioonide (1808–14, 1820–23, 1854–56, 1868–74) keskus ning Hispaania kodusõja ajal (1936–39) vabariik­laste tähtsaim tugikoht.

Välislingid

EE 6, 1992; VE, 2006