mulla lupjamine, lubiväetise muldaviimine. Vähendab mulla happesust ja parandab tema toiterežiimi ning füüsikalist ja bioloogilist seisundit. Eestis vajab perioodilist lupjamist umbes 40% haritava maa muldadest, kõige enam Lõuna- ja Kagu-Eesti kahkjad, leetunud ja leet-gleimullad. Lupjamiseks kasutatakse kõige rohkem mitmesuguseid põlevkivituha liike, samuti karbonaatsete kivimite jahu ning allika- ja järvelupja. Lupjamise vajadus määra­takse lubjatarbekaardi järgi. Lupjamine on vajalik eelkõige niisuguste kultuuride kasvatamisel, kes ei talu mulla happelist reaktsiooni (nt ühe- ja mitmeaastased liblikõielised, ristõielised, nisu, oder).

VE, 2006; EME 2, 2009