Murdvee, Mikk

Mikk Murdvee (kirjanikunimi Mihkel Bravat; 20. III 1980 Tallinn), dirigent, viiuldaja ja kirjanik. Eesti Interpreetide Liidu liige (2005). Ema Niina Murdvee, isa õpetaja ja psühholoog, vanaisa Vladimir Alumäe.

Lõpetas viiulierialal cum laude 1998 Tallinna Muusikakeskkooli (Niina Murdvee ja Harald Aasa klass), õppis 1998–99 Eesti Muusikaakadeemias (Mari Tampere-Bezrodny klass) ja lõpetas 2005 Sibeliuse Akadeemia (Mari Tampere-Bezrodny klass). Alustas 2000. aastal Soomes dirigeerimisõpinguid Atso Almila juhendamisel ning õppis 2002. aastast Sibeliuse Akadeemia dirigeerimisklassis mitme õppejõu juures (sh Leif Segerstam, Jorma Panula, Atso Almila, Hannu Lintu, Markus Lehtinen, Peter Gülke), lõpetas 2007. Õppis 2005–08 samas ühtlasi koorijuhtimist Matti Hyökki klassis. Osalenud nii dirigendi kui ka viiuldajana paljudel meistrikursustel, sh Neeme Järvi ja Paavo Järvi, Eri Klas, Leonid Grin, Yair Kless, Igor Bezrodnõi, Anatoli Reznikovski.

Debüteerinud ooperidirigendina 2005 Kerava ja 2006 Pori ooperis ning 2007 Estonia teatris, olnud 2005–07 Tampere ooperis Eri Klasi, Andris Nelsonsi ja Giancarlo Andretta ning 2011 Londonis Philharmonia Orchestra juures Esa-Pekka Saloneni ja Bernard Haitinki assistent. Olnud 2007. aastast Soomes Helsingi Ülikooli sümfooniaorkestri Ylioppilaskunnan Soitajat ja 2011–15 ühtlasi Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkestri peadirigent ning on sagedasti juhatanud ka Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli sümfooniaorkestrit. On 2011. aastast Sibeliuse Akadeemia dirigeerimisosakonna tunnitasuline õppejõud.

On juhatanud veel paljusid orkestreid (sh Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Soome Raadio Sümfooniaorkester, Londoni Kuningliku Kolledži orkester, Peterburi Riiklik Akadeemiline Sümfooniaorkester, Heinola Sinfonietta, Haapsalu, Helsingi, Jyväskylä, Kuopio, Lappeenranta, Oulu, Pori, Pärnu, Seinäjoki, Tampere, Turu ja Vaasa linnaorkester) ja uudisteoseid (sh Liis Jürgenson-Viira, Andrus Kallastu, Tõnis Kaumanni, Mihkel Keremi, Märt-Matis Lille, Piret Rips-Laulu, Urmas Sisaski, Timo Steineri, Mirjam Tally ning Leonid Bašmakovi, Jouni Kesti ja Tuomas Turriago loomingut). Esinenud solistina Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri, Sibeliuse Akadeemia Sümfooniaorkestri jt orkestrite ees, töötanud 2003 Lappeenranta ja 2004 Seinäjoki linnaorkestrite kontsertmeistrina. Esinenud kammermuusikuna (sh sageli duos pianist Sten Lassmanniga), moodustas 2000 koos Sten Lassmanni ja tšellist Kristjan Saarega trio Fratres ja pälvis sellega Jūrmala rahvusvahelisel võistlusel II koha, Eesti noorte konkurssfestivalil Con Brio ETV ja Vanemuise teatri eripreemia ning 2003 Gdańskis Brahmsi-nimelisel kammeransamblite konkursil diplomi. Salvestanud Eesti Rahvusringhäälingu fondi ja heliplaadifirmale Toccata Classics.

Kuulus 1998–2000 Tallinnas tegutsenud kirjandusrühmitusse Tallinna Noored Tegijad, on avaldanud kogumikud „Kõverpeegelpilte” (1999),  „järgmine“ (2000), „kolm“ (2001), luulet perioodikas jne.

II koht Eesti noorte viiuldajate konkursil 1997, Eesti Rahvuskultuuri Fondi Sinebrychoff Eesti fondi kultuuriaasta parima debüüdi stipendium 2007, Yliõppilaskunnan Soitajat aumärk (2016).

Muusikajuht ja/või dirigent

  • Lehári Lõbus lesk (2005 Kerava ooperis, 2006 Pori ooperis)
  • Donizetti Armujook  (2006 Tampere ooperis, assistent)
  • Løvenskioldi Sülfiid (2007 Estonias)
  • Tšaikovski Pähklipureja (2007 Estonias)
  • Kálmáni Tsirkusprintsess (2007 Kerava ooperis)
  • Kocsaki Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi (2008 Estonias)
  • Ábrahámi Savoy ball (2009 Kerava ooperis)
  • Kangro Saabastega kass (2009 Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis)
  • Mozarti Bastien ja Bastienne (2010 Eesti Kontserdi ja Tallinna Kammerorkestri ühisprojekt)
  • Stravinski Tulilind (2011 Tampere Filharmoonia ja balleti ühisprojekt)
  • Kuusisto Taipaleenjoki (2010-12 Ilmajoen muusikafestivalil; maailmaesiettekanne ja kordusettekanded)
  • Rossini Tuhkatriinu (2012 Estonias)
  • Lehári Krahv Luxemburg (2013 Kerava ooperis, 2015-16 OperArt’is)
  • Wagneri Nürnbergi meisterlauljad (2015 Soome Rahvusooperis, assistent)
  • Verdi Saatuse jõud (2016 Tampere ooperis, assistent)

Kirjandus

  • M. Murdvee. „Dirigent peab inspireerima!” Intervjueerinud R. Marttila. – Muusika 2006, 6
  • Mikk Murdvee: laval tuleb muusikat alati armastada. Intervjueerinud B. Davidjants. – Eesti Päevaleht, 25. jaanuar 2007
  • N.-E. Steinfeld. Persona grata: Mikk Murdvee. – Teater. Muusika. Kino 2007, 6
  • V. Normet. Noored lõvid meie muusikamaastikul. – Sirp, 1. veebruar 2008
  • R. Roolaid. Mitmekülgseid muusikuid, ja lausa mitu. – Muusika 2008, 3
  • Mikk Murdvee kapellimestari. Haastattelija T. Lyytikäinen. – Tuglas Seura 2008, 5
  • Mikk Murdvee. Intervjueerinud L. Mets. – Keelpilliõpetaja 2009, 18 (veebruar)
  • H. Vaus-Tamm. Murdvee Soome dirigentide stardiorkestri ees. – Sirp, 22. mai 2009
  • M. Murdvee. Keelpillifestival dirigendi pilgu läbi. Intervjueerinud K. Ilves. – Lääne Elu, 25. juuli 2009
  • T. Velmet. Omad mehed ERSO ees. – Sirp, 4. märts 2011
  • P. Kuusk. Mikk Murdvee juhatab soome uusooperit: [Taipaleenjoki]. – Sirp, 17. juuni 2011
  • T. Nurgamaa. Olevik, täis muusikat. – Sirp, 12. aprill 2013
  • T. Velmet. Interpreedid ei puhka. – Sirp, 16. august 2013
  • A. Jürisson. Murdvee kannab pärnakatega ette üheksa sümfooniat. – Pärnu Postimees, 17. veebruar 2017

Helikandjaid

  • Eesti Interpreetide Liit (2 CD-d, 2008)
  • Mihkel Kerem: Violin sonatas (CD, 2012)
  • Mihkel Kerem: Sümfoonia nr 3, Lament, Keelpillisekstett (CD, 2013)
  • Ernst Mielck: Kantaadid ja avamängud, Soome süit (CD, 2013)
  • … kuidas noored muusikud avastasid uut eesti muusikat (2 CD-d, 2014 ja 2016)

Välislinke

ETBL, 2016 (E. Pilliroog); täiendatud 2018