Olbrei, Rahel

Rahel Olbrei (õieti Rahel Amanda Aurelie; 1. VIII 1898 Tallinn – 12. XII 1984 Toronto), koreograaf, tantsuõpetaja ja tantsija. Jaan Olbrei tütar, Hanno Kompuse abikaasa.

Koduharidus; tantsu õppis 1918–19 Estonias Sessy Smironina‑Sevuni juures, 1919–22 Tallinnas Eugenia Litvinova ja 1922–23 Saksamaal Mary Wigmani stuudios, täiendas end Émile Jaques-Dalcroze’i, Rudolf von Labani ja E. Eduardova kursustel. Oli aastast 1918 Estonia tantsija ja 1925–44 ballettmeister. Asutas alaliselt tegutseva tantsurühma, pani Estonias aluse balletile kui iseseisvale lavastusharule. Loonud hulgaliselt tantse ooperi- ja operetilavastustele.

Põgenes 1944 Rootsi, osales algul Eesti Pagulasteatri Rootsis tegevuses, aastast 1951 elas Kanadas ja töötas kontoriametnikuna. Kirjutanud mälestusi.

Lavastusi

  • Mozarti ja Nilsoni Roheline flööt (1928, tantsis Ho’d)
  • Adami Giselle (1929 ja 1942)
  • Mottli Paan võsas (1929)
  • Tšaikovski Pähklipureja (1936)
  • Nielseni Lakšmi (1937)
  • Drigo Flora ärkamine (1937)
  • Glieri Punane moon (1939)
  • Tšaikovski Luikede järv (1940)
  • Tubina Kratt (1944)
  • Ábrahámi Viktooria ja tema husaar (1946 Eesti Pagulasteater Rootsis)

Tantsud

Kirjandus

Hanno Kompus ja Rahel Olbrei (1929-30)

  • H. Einasto. Rahel Olbrei. Tallinn, 2018
  • H. Einasto. Eesti balleti rajaja Rahel Olbrei: loometegevus, retseptsioon, pärand. Doktoritöö. Tallinn, 2016
  • J. Kurfeldt. Eesti balleti kümme aastat. – Teater 1936, 3
  • R. Olbrei. Eesti tantsijad on intelligentsed. – Päevaleht, 27. märts 1937
  • V. Mettus. Paar sõna Rahel Olbreist. – Teater 4, 1937
  • R. Olbrei. „Teatri elu on olnud mu ainus elu“. – Uus Eesti, 3. aprill 1940
  • L. Tormis. Eesti balletist. Tallinn, 1967
  • A. Koit. Rahel Olbrei. – Sirp ja Vasar, 2. august 1968
  • L. Kirepe. Eesti balleti teerajaja. – Kodumaa, 7. august 1968
  • L. Tormis. Rahel Olbrei 80. – Kodumaa, 26. juuli 1978
  • T. Pill. Rahel Olbrei 80-aastane. – Triinu 1978, 103
  • [Nekroloog]. – Sirp ja Vasar, 21. detsember 1984
  • H. Aassalu. Ühtepõimunud loometeed. – Sirp ja Vasar, 23. detsember 1988
  • H. Esko. Mälestusretk Rahel Olbrei ellu. – Triinu 1990, 151
  • R. Olbrei. Minu tee ballettmeistrina. Publitseerija ja eessõna autor L. Tormis. – Teater. Muusika. Kino 1993, 11
  • Kes nägi Kratti? Koostaja S. Raid. Tallinn, 2006. (Elavik; 4)
  • A. Leis, Ü. Ulla. Ballett sajandivanuses „Estonias“. Tallinn, 2006
  • R. Olbrei. 1926 – „Estonia“ balleti sünd. Algaastad. – Aegkiri 2006, 2
  • Rahel Olbrei kirjad Elga Ripsile. Valinud ja kommenteerinud S. Priks. – Aegkiri 2006, 2
  • H. Einasto. „Evolutsioonist“ mõtestatud tantsuteatrini. – Estonia esimene sajand. Tallinn, 2007
  • Ü. Toming. Rahel Olbrei (1.08.1898 – 12.12.1984) ja karaktertants. –Teatrielu 2007
  • M. Kindel, H. Einasto. Tallamata radade kaasteelised – Hanno Kompus ja Rahel Olbrei. – Teater. Muusika. Kino 2012, 3

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri-ja Muusikamuuseum, fond 290

Välislinke

Lavastusi

Mozarti ja Nilsoni „Roheline flööt“ (Estonia, 1928)

Motli „Paan võsas“ (Estonia, 1929)

Drigo „Flora ärkamine“ (Estonia, 1937)

Nielseni „Lakšmi“ (Estonia, 1937)

Glieri „Punane moon“ (Estonia, 1939)

Tšaikovski „Luikede järv“ (Estonia, 1940)

Osi

Rahel Olbrei, 1919.

Rahel Olbrei.

Emmy Holz, Rahel Olbrei, Lilian Looring. Straussi „1001 ööd“. (Estonia, 1921)

Ho – Rahel Olbrei. Mozarti ja Nilsoni „Roheline flööt“. (Estonia, 1928)

Rahel Olbrei, Boris Blinov. Eysleri, Brammeri ja Marbothi „Doonau neiu“. (Estonia, 1934)

EE 14, 2000; ETBL, 2000 (L. Tormis); täiendatud 2017