Olmaru, Liina

Liina Olmaru (Liina‑Riin; 11. IV 1967 Tallinn), näitleja. Eesti Teatriliidu (1990) ja Eesti Näitlejate Liidu liige (1993). Rein Olmaru ja Linda Kuusma tütar. Aastast 1998 abielus Indrek Sammuliga.

Lõpetas 1985 Rakvere 1. Keskkooli, 1989 Vanemuise õppestuudio ja 1996 Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituudi pedagoogikaosakonna.

Töötanud 1989–98 ja 2010–12 Vanemuises ning 1989–92 ühtlasi Tartu Lasteteatris, 1998–2007 Tallinna Linnateatris, 2007–10 Ugalas, hiljem vabakutselisena.

Mänginud telelavastustes („Wikmani poisid”, 1995) ning teleseriaalides („Tuulepealne maa”, 2008; „Pilvede all”, 2010–14; lastesari „Lastetuba”, 2012–18). Osalenud kuuldemängudes („Ekke Moor”, 2002; „Üks teine lugu”, 2003; „Tervist, härra Vilde!”, 2015).

Tunnustusi

  • Eesti teatri naisnäitleja preemia 1995, 2001
  • Ants Lauteri nimeline preemia 1998
  • Eesti Kultuurkapitali aastapreemia 2000
  • Eesti Raadio näitlejapreemia 2004

Osi

Eevi – Madli Kristjuhan, Laps – Liina Olmaru. Tammsaare ja Olmaru „Kõrboja peremees” (Rakvere Teater, 1970)

  • Maria (Bernsteini West Side’i lugu, 1986 Rakvere Teatris)
  • osaline (Yeatsi ja Maasiku Laulik Hanrahan, 1989, rühmatöö õppestuudioga)
  • Hedvig (Ibseni Metspart, 1990 Vanemuises)
  • Theona (Duncani Proov, 1990 Vanemuises)
  • Janet Ormund (Priestley Ma olen siin varem olnud, 1991 Vanemuises)
  • Barbara (Cooney Oi, Johnny!, 1993)
  • Zhaboonigan (Highway Me sõidame Torontosse, 1993)
  • Koidula (Süvalepa Emajõe Ööbik, 1993)
  • Kit (Trease’i ja Kasterpalu Williamile, 1994, näitlejapreemia)
  • Iwona (Gombrowiczi Iwona, Burgundia printsess, 1994, näitlejapreemia)
  • Cordelia (Shakespeare’i Kuningas Lear, 1994)
  • Hermine/Bella (Ristikivi ja Kasterpalu Hingede öö, 1995)
  • Krõõt ja Tiina (Tammsaare ja Undi Taevane ja maine armastus, 1995)
  • Mileedi (Dumas’ ja Nüganeni Kolm musketäri, 1995 Tallinna Linnateatris, mängis osa alates 1996)
  • Undiin (Giraudoux’ Undiin, 1996)
  • Jeanne d’Arc (Anouilh’ ja Undi Lõoke taeva all, 1997)
  • Ophelia (Shakespeare’i ja Undi Hamleti tragöödia, 1997)
  • Avdotja Romanovna Raskolnikova (Dostojevski ja Nüganeni Kuritöö ja karistus, 1999)
  • Marthe (Claudeli Vahetus, 1999)
  • Leele (Tätte Sild, 2000, näitlejapreemia, ka auhind Draama festivalil 2001)
  • hertsoginna de Chevreuse (Dumas’ ja Nüganeni Musketärid. Kakskümmend aastat hiljem, 2001)
  • Clawdia Chauchat (Manni ja Kõivu Võlumägi, 2001)
  • Nelle (Lennuki Boob teab, 2004)
  • Dolly (Murphy Naeruta paik, 2005)
  • Mark (Reza Kunst, 2008)
  • Viviane Cholley (Sibleyras’ Grafiti, 2008)
  • Inéz de Zúñiga (Unduski Quevedo ehk Armastus ja tuhk, 2010 Vanemuises)
  • Eeva Marland (Vilde ja Sanga Tabamata ime, 2011)
  • Naine (Luubi Pruuniks, 2012 Theatrumis)
  • Rita-Reet (Luubi Tuvi, 2013, Arhipelaag)
  • Linda (Võrõpajevi Joobnud, 2014 Theatrumis)
  • Elmire (Molière'i Tartuffe, 2015 Eesti Draamateatris)
  • Anne (Zelleri Isa, 2016 Theatrumis)
  • Goneril (Shakespeare’i Kuningas Lear, 2018 Theatrumis)
  • Ema (4., 6. ja 10. pilt) ning proua Marquere (9. pilt) (Pommerat’ See laps, 2019 Theatrumis)
  • Naine (Luubi Felicitas, 2020 Theatrumis)
  • Marguerite (Ionesco Kuningas sureb, 2021 Theatrumis)
  • Triin ja Raili (Lille, Põldma ja Pilve Ma võiksin sulguda pähklikoorde, 2022, Vaba Lava)
  • Amanda (Williamsi Klaasist loomaaed, 2023 Eesti Noorsooteatris)
  • Ülemõde (Bernanose Karmeliitide dialoogid, 2023 Theatrumis)
  • osaline (Petersoni Erivajalik, 2025)

Helikandjaid

  • R. Tagore. Armastan sind, armsam (CD, 2003)

Kirjandus

  • L.-R. Olmaru. Korterikriisist parnassil ehk Katse portreteerida noort näitlejat. Intervjueerinud T. Kaugema. –  Postimees, 16. aprill 1991
  • P.-R. Purje. Koidula pihtimus: [Emajõe ööbik]. – Teater. Muusika. Kino 1994, 2
  • L. Olmaru. Metanpaaž. Intervjueerinud T. Ehasalu. – Postimees, 9. mai 1994
  • G. Kordemets. Teel ideaalsesse renessanssi. – Teater. Muusika. Kino 1994, 6
  • Liina Olmarut ei huvita osav teesklemine. Intervjueerinud K. Mäenõlv. – Favoriit 1994, 6
  • L. Olmaru. „Teater – see on elu ise”. Intervjueerinud P. Palm. – Eesti Sõnumid, 22. märts 1995
  • Liina Olmaru: „Mulle tundub ikka veel, et jõgi on jõgi ja puu on puu”. Intervjueerinud A. Tonts. – Eesti Ekspress, 24. märts 1995
  • A. Laansalu. Liiv ja liblikad. – Postimees, 29. märts 1995
  • L. Olmaru. Lihtsuse üllatav ilu. Intervjueerinud K. Kivi. – Stiil 1996, 2
  • J. Juhanson. Fragmente fragmentaariumist ehk sulg ei tule enam kummardama. – Teatrielu 1997
  • L. Olmaru, H. Kaljujärv. Hamlet ja Ophelia Mati ajas. Intervjueerinud K. Hein. – Eesti Päevaleht, 15. oktoober 1997
  • E. Vatsar. Misanstseeni kirjeldus: [Hamleti tragöödia]. – Teater. Muusika. Kino 1999, 2
  • L. Olmaru. Olmaru hindab Undi vigureid. Intervjueerinud R. Oruaas. – Eesti Päevaleht,  28. august 2001
  • Liina Olmaru. Intervjueerinud P.-R. Purje. – Kuraditosin näitlejat hiirelõksus. Tallinn, 2007
  • Liina Olmaru: „Rasked ajad käivad elu juurde”. Intervjueerinud T. Kruus. – Anne & Stiil 2013, 1
  • P.-R. Purje. Kas teie olete ka kasvanud?: [See laps]. – Teater. Muusika. Kino 2020, 1
  • P.-R. Purje. Mälestuste küünlavalgus jääb alles: [Klaasist loomaaed]. – Postimees, 25. aprill 2023

Välislinke

Elmire – Liina Olmaru, Tartuffe – Marius Peterson. Molière’i „Tartuffe” (Eesti Draamateater, 2015)

Mees – Helvin Kaljula, Naine – Liina Olmaru. Pommerat’ „See laps” (Theatrum, 2017)

Amanda – Liina Olmaru, Laura – Maria Ehrenberg. Williamsi „Klaasist loomaaed” (Eesti Noorsooteater, 2023)

ETBL, 2000 (T. Jürimäe); täiendatud 2015 (T. Truuvert), 2026