partlased

Ristpart on Eesti silmatorkavaima sulestikuga partlasi

partlased (Anatidae; vn yтиные), kogu maailmas levinud hanelised. Erineva suuruse, sulestiku, toitumisviisi ja käitumisega veelindude sugukond, umbes 150 liiki, kes jagunevad mitmesse alamsugukonda. Tuntuimad perekonnad on luik, hani, lagled ja part.

Neil on hästiarenenud päranipunääre, mille nõrega nad võiavad oma tihedat sulestiku mittemärguvaks. Varvastel on ujulestad, ujuvad hästi. Üldiselt väga head lendajad, kuigi mõnd liiki partlased on lennuvõimetud ja mõned tõusevad õhku vastumeelselt (näiteks valgepea-jäiksaba – Oxyura leucocephala). Hanedel ja luikedel ei ole sugulist dimorfismi, partidel, vartidel, kosklatel ja mitmel teisel väljendub see isaste eredavärvilises hundsulestikus, emaste värvus on tagasihoidlikum. Partlased sulgivad kaks korda aastas; suvise sulgimise ajal langevad kõik hoosuled korraga välja, linnud jäävad ajutiselt abituks ja lennuvõimetuks.

Pesitsevad nii veekogudel kui ka neist eemal. Pesa teevad enamasti maha (part) või puuõõnde (koskel, sõtkas), ka pesakasti. Munad on suured ja mustrita; kurnas 5–14 muna, haub peamiselt emaslind. Pesa vooderdavad partlased udusulgedega; pesalt lahkudes katab emaslind munad pesamaterjaliga. Kui pojad on pärast koorumist kuivanud, viib emaslind nad kohe vette. Osa partlasi elab kogu elu kolooniatena, näiteks lumehani (Anser coerulescens), osa koguneb seltsinguisse suurtele veekogudele suve lõpus. Suurkogumikes on nad ka sulgimis-, rände- ja talvitamisajal.

Toituvad taimeosadest ja põhjaloomadest. Ujupardid toituvad madalas vees, küünitavad noka põhjani ja upitavad tagakeha püsti (näiteks sinikael-part ja piilpart); sukelpardid lähevad üleni vee alla ja viibivad seal isegi kuni 4 minutit (näiteks vardid, hahk). Rändavad suurparvedena.

Enamik partlasi on maitsva lihaga jahilinnud. 2010. aastal kütiti Eestis 16 314 partlast. Maailmas on kohatine üleküttimine ja muu inimtegevus (vee reostamine, maa kuivendamine, võõrliikide sissetoomine ja koduloomade karjatamine partlaste pesitsusaladel) seadnud mitu liiki hävimisohtu. Mõni liik on loodusesse taastatud, näiteks nenelagle (Branta sandvicensls) Hawaii asurkond päästeti põhiliselt Inglismaa linnufarmides kasvatatud isendite abil, praegu kuulub ta maailma punase raamatu ohualdiste kategooria nimekirja.

Eestis on looduskaitse all II kaitsekategooria liikidena väikeluik (Cygnus columbianus), laululuik (C. cygnus), soopart (Anas acuta; haudeasurkond), merivart (Aythya marila; haudeasurkond), väikekoskel (Mergus albellus) ja kirjuhahk (Polysticta stelleri) ning III kaitsekategooria liikidena valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), punakael-lagle (Branta ruficollis), ristpart (Tadorna tadorna) ja tõmmuvaeras (Melanitta fusca). Eesti punase raamatu äärmiselt ohustatute kategooria nimekirjas on väike-laukhani (Anser erythropus) ja merivart, ohualdiste nimekirjas soopart, rabahani (Anser fabalis) ja väikeluik, ohulähedaste nimekirjas luitsnokk-part (Anas clypeata), rägapart (A. querquedula), hallhani (Anser anser) ja hahk.    

EE 7, 1994; VE, 2006; muudetud 2011