Aksel, Eneken

Eneken Aksel (1969–2008 Priks; 23. III 1947 Tallinn), näitleja. Eesti Teatriliidu (1973–2017) ja Näitlejate Liidu liige (1993–2017). Elisabeth Akseli pojatütar. Isa jurist, ema teenistuja. Oli aastast 2009 abielus Mladen Kiseloviga.

Lõpetas 1965 Tallinna 10. Keskkooli ja 1969 Moskva Štšukini‑nimelise Teatrikõrgkooli.

Olnud 1969–84 Draamateatri näitleja, 1984–92 Eesti Teatriliidu vanemkonsultant ja 1992–2018 erialaliitude vastutav sekretär.

Mänginud filmis („Tagahoovis”, 1957; „Roosa kübar”, 1963; „Klaverihäälestaja tuleb kolmapäeval”, 1973, kõik Tallinnfilm; „Homme, kolmandal aprillil…”, 1971, Lenfilm; „Ootamatu armastus”, 1971, Belarusfilm), kuuldemängudes („Nukumaja”, 1983; „Häda mõistuse pärast”, 1984), telelavastustes („Draakon”, 1969; „Aga koidikud on siin vaiksed …”, 1972; „Maailm minuta”, 1974; „Polüglott”, 1974; „Michael Kramer”, 1976; „Igihaljas vaatemäng”, 1981; „Minu visiitkaart”, 1983) ja teleseriaalides („Kelgukoerad”, 2006; „Alpimaja”, 2012; „Süvahavva”, 2013; „Kättemaksukontor”, 2016).

Juhtinud 1974–77 otsesaadet „Reklaamiklubi” (koos Mati Elistega).

Koostanud raamatuid (brošüür „Eesti lavakujundus”, 1992; „Eesti lavastajad”, 1993; „Kes lavastavad Eesti teatrites?”, 1997, koos Helvi Einasega; „Eesti Lavastajate Liit 1992–2002. Loomingu register”, 2002).

Eesti Näitlejate Liidu auraha traditsiooni algataja, Velda Otsuse hõbepeekri edasipärandaja naisnäitlejatele (aastast 2013 kuulub Laine Mägile).

Osi

Mari – Eneken Priks. Marani „Ära ole pärdik” (Draamateater, 1977)

  • Cecily Cardew (Wilde’i Kui tähtis on olla tõsine, 1969, diplomilavastus Moskva teatrikoolis)
  • Dolly (Shaw’ Ei või iial teada, 1971)
  • Helene (Tammsaare, Panso ja Küla Inimene ja inimene, 1972)
  • Neiu (Drutse Meie nooruse linnud, 1973)
  • Ilus (Örkény Kassimäng, 1973)
  • Valentina (Vampilovi Möödunud suvel Tšulimskis, 1974)
  • Niina (Arbuzovi Rännuaastad, 1974)
  • Irina (Roštšini Ešelon, 1975)
  • Katri (Pakkala Parvepoisid, 1975)
  • Külaline ja Tüdruk (Kaplinski Neljakuningapäev, 1977)
  • Mari (Marani Ära ole pärdik, 1977)
  • Ainikki (Lönnroti, Kazimiri ja Ortutay Kalevala, 1980)
  • Endelinda (Kitzbergi Kuri kuningatütar, 1981)

Kirjandus

  • E. Priks. Algus. Intervjueerinud L. Kruustee. – Noorte Hääl, 17. oktoober 1971
  • L. Järve. Jooga aitab. – Elukiri 2006, 10
  • G. Kaupmees. Inimene on nii vana, kui painduv on tema selgroog. – Õhtuleht, 18. märts 2008
  • J. Kulli. Eneken Aksel: „Meie hinged pidid kokku saama, kokku nad said ja kokku nad jäävad”. – Õhtuleht, 13. aprill 2013

Välislinke

Peeter – Ülev Aaloe, Tatjana Nikolajevna – Ita Ever, Niina – Eneken Aksel. „Tagahoovis” (Tallinna Kinostuudio, 1957)

Maria – Eneken Aksel. „Roosa kübar” (Tallinnfilm, 1963)

Elsa – Eneken Priks, Lancelot – Evald Hermaküla. „Draakon” (Eesti Televisioon, 1969)

Aljona – Eneken Priks. „Ootamatu armastus” (Belarusfilm, 1971)

Proua Orbán – Velda Otsus, Ilus – Eneken Priks. Örkény „Kassimäng” (Draamateater, 1973)

Kyllikki – Helle-Reet Helenurm, Lemminkäinen – Ago-Endrik Kerge, Ainikki – Eneken Priks. Lönnroti, Kazimiri ja Ortutay „Kalevala” (Draamateater, 1980)

ETBL, 2000 (P.‑R. Purje); täiendatud 2016 (T. Truuvert)