realism

• Filosoofias 1. Lääne-Euroopa keskaegse filosoofia suund, mis oli seisukohal, et üldmõisted (üksik ja üldine) eksisteerivad reaalselt, nominalismi vastand. – 2. nüüdisfilosoofias tunnetusteoreetilised vaated, mis tunnistavad (oma loomult kas materiaalse või vaimse) maailma eksisteerimist sõltumatult inimese teadvusest.
• Kirjanduses romantismi järel tekkinud kirjandussuund (õitsenguaeg 1850–80), mis taotleb asjalikku ja vahetut tõsielukujutust. Tähtsamaid esindajaid: Gustave Flaubert, Guy de Maupassant, Charles Dickens, William Makepeace Thackeray.
• Kunstis üldmõistena kunstisuundumus, mis püüab elu kujutada tõepäraselt; 19. sajandil kujunenud kunstivool, mis käsitleb eeskätt argielu ning väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust (Jean François Millet, Gustave Courbet, Ilja Repin, Wilhelm Leibl).

Vaata ka naturalism, neorealism.

VE, 2006