Ristna (miiniveeskaja)

Ristna, miiniveeskja. Ehitatud 1905 Glasgow’s reisilaevana (Apostol Pjotr) nagu samatüübiline Apostol Pavel (hilisem Suurop).

D 500 t, L 57,83, B 15,35 ja T 1,8 m, meeskonnas 51 inimest, 728-hj (542-kW) aurumasin võimaldas kiirust 13,5 sõlme.

Mais 1915 võeti mõlemad laevad Balti laevastikku ja seadmestati traalereiks nr 18 ja nr 19. Oktoobripöörde ajal olid laevad bolševike poolel, märtsis 1918 anti nad üle Soome bolševikele. Jääretke ajal jäid laevad Helsingisse, aprillis 1918 anti nad Soome Vabariigile ning 1922 Eestile (said nimeks Ristna ja Suurop). Esialgu rakendati neid rannasõidu-reisilaevadena. Miiniveeskjaiks ehitati laevad 1926, kuid neid ei relvastatud. 13. VIII 1940 võeti Ristnaja Suurop NSV Liidu Balti laevastikku. Pärast Saksamaa kallaletungi NSV Liidule laevad relvastati. 23. VII 1941 sai Ristna Liivi lahel miinide panekul miini plahvatusel vigastada. Pärast remonti sõitis ta Viiburi lahel, nov. 1941 sai valve-kaatrite ujuvbaasiks. Pärast sõda oli Ristna õppe-miiniveeskja; osales mängufilmide “Ristleja “Varjaag””, “Unustamatu 1919” ja “Balti mereväelaste kuulsus” tegemisel. 1957 anti filmistuudiole Lenfilm, 1958 lammutati vanarauaks.

MerLe, 1996