ränivetikad

Pühajärve fütoplankton (2000. aastal), valdavad ränivetikad

ränivetikad (ingl diatoms, vn диатомовые водоросли), ränivetiktaimed, diatomeed, erinevates süsteemides kas koldvetiktaimede (Chromophyta) hõimkonda kuuluv vetikate klassBacillariophyceae ehk Diatomophycene, või omaette vetikate hõimkond – Bacillariophyta; umbes 10 000 liiki. Ränivetikad on üherakulised mikroskoopilised organismid (protistid), osa moodustab kolooniaid. Neid ümbritseb enamasti kahest karbitaolisest poolmest koosnev ränikest, mis pärast raku kõdunemist säilib, moodustades kivimidiatomiidi. Peale klorofülli on ränivetikarakus pruuni pigmenti diatomiini. Ränivetikad paljunevad pooldudes või suguliselt (auksospooridega). Suurem osa on levinud mage-, riim- ja merevees (nii planktonis kui ka bentoses, paljud kinnituvad hulgaliselt makrovetikatele), vähesed kasvavad maapinnal ja mullas. Rohkesti ränivetikaid sisaldaval veel on ebameeldiv kalalõhn.

Ränivetikad toimivad bioindikaatoritena – nad on tundlikud veekogus sisalduvate toitetainete, pH, soolsuse, temperatuuri ja veetaseme kõikumise suhtes ning võimaldavad seetõttu rekonstrueerida veekogus toimunud keskkonnamuutusi.

Välislingid

EE 8, 1995; VE, 2006; muudetud 2011