Shackleton, Ernest

Sir Ernest Henry Shackleton [šäkltǝn] (15 II 1874 – 5 I 1922), Šoti päritolu Inglise polaaruurija. Oli 1901–03 Robert Falcon Scotti kaaslasi Antarktika-ekspeditsioonil, 1907–09 ja 1914–17 juhtis ise uurimisretki. Katsel hõivata lõunapoolust jõudis Shackleton 73. matkapäeval koos 3 kaaslasega 9. I 1909 88°23' ll-le, kus eesmärgini jäi 179 km, kuid raskete olude tõttu pöördusid nad halvima vältimiseks tagasi Rossi mere äärde lähtebaasi. Ekspeditsiooni teine salk, mida juhtis geoloog professor Tannatt William Edgewort David (1858–1934), matkas lõunapoolkera magnetpoolusele ning määras 16 I 1909 selle asukohaks 72°25 ll ja 155°16' ip. Järgmine reis pidi kulgema üle Antarktise mandri Weddelli mere äärest pooluse kaudu McMurdo väinani, kuid avastati (1915) üksnes Cairdi rannik, seejärel sattus ekspeditsioonilaev Endurance Weddelli meres jäätriivi ja hukkus (27  X 1915), inimesed jäid jääpangale, triivisid vaba veeni ja jõudsid paatidel (15 IV 1916) Lõuna-Georgiale. 1921 alustas Shackleton ümber Antarktise retke, aga suri Lõuna-Georgial.

Töid

  • The heart of the Antarctic (1909)
  • South – the story of Shackleton's last expedition 1914–17 (1919, eesti keeles 1934)

EE 8, 1995