Tammiku kaevandus

Tammiku põlevkaevandus, trusti ja hiljem tootmiskoondise Eesti Põlevkivi kaevandus aastatel 1951–99, kandis algul nime kaevandus number 8, aastast 1972 Tammiku kaevandus. Asus praeguse Jõhvi valla Tammiku asula piires. Kaevanduse ala oli umbes 40 km2.

Tammiku põlevkivikaevanduse ehitamist alustati 1946, seoses põlevkivienergeetika intensiivne arendamisega 1950. aastatel. Narva lähistele ehitati kaks suurt elektrijaama ja nende tarbeks rajati Sirgala ning Narva karjäär, ehitati ja rekonstrueeriti mitu kaevandust, sh Tammiku, mis alustas tööd 1951. 1957 saavutas Tammiku kaevandus projektvõimsuse – 600 000 tonni põlevkivi aastas. Rikastusvabrik valmis 1967, tänu millele sai loobuda põlevkivi käsitsi kaevandamisest ja sorteerimisest ning toota põlevkivi nii elektrijaamade kui õlivabrikute tarbeks, projektvõimsus tõusis 1,6 miljoni tonnini aastas. Aastast 1975 kasutati läbinduskombaine, 1976 kaevandati põlevkivi 1,94 miljonit tonni, 1993 0,9 miljonit tonni; 1977 oli töötajaid 949. Mäetööd lõpetati kaevanduses 1999 kevadel seoses põlevkivi tarbimise vähenemisega. Kaevandus suleti 28. XII 1999, põlevkivivaru oli selleks ajaks praktiliselt ammendunud.

Lisaks põlevkivile välja veetud põlevkivikihindi lubjakivikihist on moodustunud terrassidena tõusev aherainemägi, mis moodustab platoo (ladestuste kogupindala on ligikaudu 32 hektarit ja kogus umbes 11,5 miljonit tonni). 1960. aastatel algasid kaevandusalade tasandatud puistangute haljastamiskatsed. 1973 ja 1975 istutati terrasside haljastamiseks männi ja kase seemikuid. Tänaseks kasvab Tammiku kaevanduse alal loodud rekultiveeritud jäätmehoidlal mets. Aherainemägi on rajatud Tammiku hiietammikusse. Pauliku küla pool on säilinud üksikuid vanu tammesid, mis on ka looduskaitse all.

Kaevanduse sulgemisel taastus varasem põhjaveetase ja kaevanduskäigud täitusid veega. Tekkinud maa-aluse basseini ligikaudne vee maht on 34 miljonit m3. See moodustab osa põlevkivikaevanduste sulgemisel tekkinud maa-alusest basseinist, mis ulatub Kohtlast läänes kuni Vasavereni idas ja Kukruselt põhjas kuni Pagarini lõunas ning mille kogumaht on ligikaudu 170 miljonit m3. Valla eestvõttel on korrastatud Tammiku kaevanduste liigvee äravoolusüsteemid Rausvere jõkke.

Kirjandus

  • E. Reinsalu, A. Toomik, I. Valgmaa. Kaevandatud maa. Tallinn, 2002
  • E. Reinsalu. Vesi suletud põlevkivikaenandustes. TTÜ Mäeinistituut, 2005

ENE 8, 1978; muudetud 2014