Tõnuri, Annika

Annika Tõnuri (26. II 1961 Pärnu – 3. XII 2009 Heimaey, Island), laulja (sopran), pianist ja pedagoog. Eesti Teatriliidu liige (1992).

Lõpetas 1979 klaverierialal Tallinna Muusikakeskkooli (Ruuta Tarase klass) ja 1989 lauluerialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (Linda Sauli ja Tiiu Levaldi klass). Oli 1979–89 Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis kontsertmeister, 1989–98 Estonia teatri solist ning 1998–99 Tallinna Linnateatris ja Eesti Kontserdis administraator. Esines 2000–06 vabakutselisena Estonia ja Vanemuise teatris, revüüteatris Bel-Étage ning Tallinna Linnahallis Smithbridge Productions’i muusikalilavastustes. Töötas 2006–09 Islandil Vestmannaeyjari muusikakoolis laulu- ja klaveripedagoogina.

Esines kammerlauljana (sh 1978–96 koos ansambliga Camerata Tallinn) ja tegi koostööd ansambliga Evergreen, oli solist vokaalsuurvormide ettekandel (nt Bachi „Kohvikantaat”, Bergi „Wozzeck-süit”, Mozarti „Reekviem” ja missa c-moll, Urmas Sisaski ja Raimo Kangro missad, Szymanowski „Stabat mater”). Salvestas Eesti Rahvusringhäälingu fondi, osales filmides „31. osakonna hukk” (Eesti Telefilm, 1979) ja „Menschen im Wind” (ARTE, 2007). Temast on valminud Peter Pedaku dokumentaalfilm „Kirjad Islandilt” (2015).

Noore muusiku preemia 1990, Georg Otsa auhind 1996.

Osi

  • Gianetta (Donizetti Armujook, 1986 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis ja 1990)
  • Volpino (Haydni Apteeker, 1988 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis)
  • Cherubino (Mozarti Figaro pulm, 1989 Tallinna Riiklik Konservatoorium Estonias)
  • Tzeitel (Bocki Viiuldaja katusel, 1989)
  • Fiordiligi (Mozarti Così fan tutte, 1989)
  • Mariza (Kálmáni Krahvinna Mariza, 1990)
  • Yum-Yum (Sullivani Mikaado, 1990)
  • Pamina ja II daam (Mozarti Võluflööt, 1991)
  • Viiu (Tubina Reigi õpetaja, 1991)
  • Silva (Kálmáni Silva, 1992 Estonia talveaias ja 1995)
  • Helene (Hindemithi Sinna ja tagasi, 1992 Estonia talveaias)
  • Arsena (J. Straussi Mustlasparun, 1993)
  • Rosina (Rossini Sevilla habemeajaja, 1994)
  • Gabrielle (J. Straussi Viini veri, 1994)
  • Viktoria (Ábrahámi Viktoria ja tema husaar, 1995 Vanemuises)
  • Anna (Nicolai Windsori lõbusad naised, 1995)
  • Kaja (Vihmandi Lugu klaasist, 1995 NYYD Ensemble Rotermanni Soolalaos)
  • Violetta (Verdi Traviata, 1996 Vanemuises)
  • Dolores (Rohumaa ja Tuulingu Öö hommik, 1998 Linnateatris)
  • Barbara (J. Straussi Öö Veneetsias, 2000 Estonias)
  • Odette (Kálmáni Bajadeer, 2001 Vanemuises)
  • Lieschen (Offenbachi Lieschen und Fritschen, 2002 Sagadi mõisas)
  • Olga (Lehári Lõbus lesk, 2002 Estonias)
  • Paruness Elsa (Rodgersi Helisev muusika, 2003 Linnahallis)
  • Lucia Grisi (Schuberti ja Berté Kolme neitsi maja, 2005 Estonia kammersaalis)
  • Maria (Leigh’ Mees La Manchast, 2005 Linnahallis)
  • Põrsas Pall (Valdmaa Suur Munamägi, 2006 Estonias)

Helikandjaid

  • Reigi õpetaja (2 CD-d, 1992)
  • Maarjasõnajalg / Ester Mägi (helikassett, 1996)
  • Bel-Étage: katkendeid etendustest (CD, 2003)
  • Rahvusooper Estonia 100, 5, 10, 11 (CD, 2006)
  • Kõik roosid ma kingiksin sulle (CD, 2010)
  • Meenuta veel … / Annika Tõnuri ja Kaljo Johannson (2 CD-d, 2010)

Kirjandus

  • M. Taggo. Annika Tõnuri karastus läbi teatrist lahkumise valu. – Seltskond 2000, 50 (15. detsember)
  • Mart Sander: „Annika oli oma saatusega leppinud”. Intervjueerinud J. Kulli. – Õhtuleht, 5. detsember 2009
  • [Nekroloog]. – Sirp, 11. detsember 2009
  • M. Taggo. Must liilia Annika Tõnuri. – Nädal 2009, 50 (14. detsember)
  • A. Prommik. Lavale sündinud, hääletuna surnud. – Sirp, 23 oktoober 2015
  • T. Tuumalu. Saatus mängib vingerpussi: [Kirjad Islandilt]. – Postimees : AK, 14. november 2015

Välislinke

Viktoria – Annika Tõnuri, Stefan Koltay – Erkki Rebane. Ábrahámi „Viktoria ja tema husaar”. (Vanemuine, 1995)

ETBL, 2000 (V. Paalma); täiendatud 2016 (E. Pilliroog)