Vahabzadə, Bəxtiyar

Bəxtiyar Vahabzadə (16. VIII 1925 Şəki – 13. II 2009 Bakuu), Aserbaidžaani luuletaja, näitekirjanik ja kirjandusteadlane; Aserbaidžaani NSV teeneline kunstitegelane (1974) ja rahvakunstnik (1984), Aserbaidžaani Teaduste Akadeemia kirjavahetajaliige (1989) ja akadeemik (2000).

Lõpetas 1947 Bakuu ülikooli kirjandusteaduskonna, kaitses samas filoloogiakandidaadi (1951) ja (1964) -doktori kraadi (väitekirjad Səməd Vurğuni loomingust). Oli 1950–90 Bakuu ülikooli õppejõud, dotsent ja professor.

Avaldanud enam kui 70 luulekogu, 20 ajaloolist poeemi, kaks monograafiat ja sadu teadusartikleid, tema teoseid on tõlgitud armeenia, inglise, prantsuse, saksa, türgi, usbeki ja vene keelde. Käsitlenud aserbaidžaani rahva saatust pärast 19. sajandi alguses toimunud maa jagamist Venemaa ja Iraani vahel („Gülistan”, 1959, selle kirjutamise eest ei lubatud tal 1962–64 ülikoolis töötada), aserbaidžaani keele taandumist vene keele ees Nõukogude ajal („Emakeel”, 1954), kritiseerinud Nõukogude võimu ja kirjeldanud Stalini-aegse ühiskonna hirmuõhkkonda („Kaks hirmu”, 1988).

Kirjutanud näidendeid, mida on mängitud Aserbaidžaani riiklikus draamateatris.

Aserbaidžaani NSV ülemnõukogu (aastast 1990) ja Aserbaidžaani Rahvuskogu (1995, 2000) liige.

Aserbaidžaani NSV (1976) ja NSV Liidu (1984, „Me oleme kõik reisijad ühel laeval”) riiklik preemia, Aserbaidžaani Iseseisvuse orden (Istiqlal, 1995).

Maetud Bakuu kangelaskalmistule.

Tema nime kannab Bakuus tänav (aastast 2011) ja naftatanker

Luulekogusid

  • Minu sõbrad (Menim Dostlarım, 1949)
  • Kevad (Bahar, 1950)
  • Sõpruse raamat (Dostlug Nağmesi, 1953)
  • Igavene monument (Ebedî Heykel, 1954)
  • Tavaline inimene (Sade Adamlar, 1956)
  • Luuletaja raamatukogu (Şairin Kitaphanası, 1961)
  • Ülestunnistus (E'tiraf, 1962)
  • Inimene ja aeg (İnsan ve Zaman, 1964)
  • Juured ja oksad (Kökler-Budağlar, 1968)
  • Merekallas (Deniz-Sahil, 1969)
  • Neliteist kuusteist (Bindörtyüzonaltı, 1970)
  • Koit (Dan Yeri, 1973)
  • Katusel (Dam Yeri, 1974)
  • Sügismõtted (Payiz Dushunjalari, 1981)
  • Yücelikte Tenhalık (Tranquility in Eminence, 1998)
  • Minu imelik (Benim Garibim, 2002)

Näidendeid

  • Karje (Fəryad, värssnäidend)
  • Kuhu maailm suundub? (Hara gedir bu dünya, 1991)
  • Teine heli (İkinci səs, 1991)
  • Mõõk meie teel (Özümüzü kəsən qılınc-Göktürkler, 1998, lavastatud Aserbaidžaani riiklikus draamateatris 2000–01)

Kirjandus

Loodud 2015