Xocalı veresaun

Xocalı veresaun, Mägi-Karabahhi Xocalı aserbaidžaanlastest elanike massiline tapmine armeenia relvajõudude poolt 25.–26. veebruaril 1992 Mägi-Karabahhi sõja käigus. Aserbaidžaani hinnangul genotsiid. Tõenäoliselt sõja suurim verevalamine, mida on julmuse poolest on võrreldud Srebrenica massimõrvaga Bosnia ja Hertsegoviinas. Aserbaidžaani andmetel hukkus 613 tsiviilisikut, sealhulgas 106 naist ja 83 last. Vigastada sai 487 inimest, 1275 linna elanikku vangistati. 150 inimese, sh 68 naise ning 26 lapse saatus on tänaseni teadmata. 

Venemaa inimõiguste keskuse Memoriaal, organisatsiooni Human Rights Watch ning teiste rahvusvaheliste vaatlejate väitel vastutavad toimunu eest armeenia rahvusest üksused. Väidetavalt toetasid Xocalı hõivamist 25.–26 veebruari öösel Xankəndis paiknenud Venemaa (endise NSV Liidu) 366. motolaskurpolgu võitlejad.

1. märtsi 1994  kuulutas Heydər Əliyev 26. veebruari Xocalı genotsiidi ja Aserbaidžaani leinapäevaks. Seda päeva täistatakse mälestusüritustega Aserbaidžaanis ja paljudes maailma riikides. Iga aasta 26. veebruaril toimub Tallinnas Aserbaidžaani kogukonna, saatkonna ja Heydər Əliyevi Fondi korraldatav Xocalı tragöödia mälestusüritus, kus osalevad Eesti poliitikud ja avaliku elu tegelased.

Xocalı genotsiidi mälestusmemoriaalid on avatud Aserbaidžaanis Bakuus (2008), Hollandis Haagis (2008), Türgis Ankaras (2011), Bosnia ja Hertsegoviinas Sarajevos (2012), Saksamaal Berliinis (2011), monumendid Mehhikos Méxicos (2012), Türgis Uşakis (2014) ja İzmitis (2015) ning Iisraelis (2016), samuti mitmes Aserbaidžaani linnas teiste seas Zaqatalas, Lənkəranis ja Aşağı Ağcakəndi külas, kus ajutiselt elavad Xocalı genotsiidi põgenikud.

Välislingid

Loodud 2015; muudetud 2016