Xırdalan 
 | |
 |
| Xırdalani üldandmed | |
| Elanike arv (2014) | 92 700 |
| Pindala (km2) | 47 |
| Asustustihedus (2014, el/km2 kohta) | 1972 |
| Kaugus Bakuust (km) | 5 |
| Linn aastast | 2006 |
| Staatus | Abşeroni rajooni halduskeskus |
Xırdalan [hõrdalan], linn Aserbaidžaanis Abşeroni poolsaare lääneosas, 5 km Bakuust loodes, Abşeroni rajooni halduskeskus; 92 700 elanikku (2014).
Mõõdukas poolkõrbe ja kuiv stepikliima.
Raudteejaam Bakuu–Xırdalani–Xaçmazi raudteel ja Bakuu–Xırdalani–Sumqayıti elektriraudteel.
Linnas on 20 tööstusettevõtet, peamised tööstusharud on ehitusmaterjalide-, kerge- (sh papi- ja kartongitehas), toiduaine- (sh Aserbaidžaani suurim õlletehas) tööstus.
Xırdalani raudteejaama avamine (2012)
Haridus, kultuur ja vaatamisväärsused
Xırdalanis on Kaukasuse Ülikool (Qafqaz Universiteti, Türgi eraülikool, asutatud 1993), kaks kutsekooli ja 27 keskkooli, malekool, 2 museumi (sh Heydər Əliyevi muuseum), 4 kultuurimaja.
Arhitektuurimälestistest on linnas Məşədi İmambaxışi saunad (19. sajand, restaureeritud 2009) ja Hacı Həsəni veehoidla (1904). Abşeroni rajoonis on huvipakkuvad riiklik ajaloo-kultuuri kaitseala Yanar Dağ ('põlev mägi'), looduslik igavene tuli ja Masazıri soolajärv.
Xırdalanis elanud tuntud isikuid
Xirdalanis on sündinud Aserbaidžaani rahvakunstnik luuletaja Nebi Hazri (1924–2007), siin on elanud Vəli Axundov, Məhəmməd Əmin Rəsulzadə, Qara Qarayev, Mehdi Hüseyn, Əliağa Vahid ja mitu teist tuntud luuletajat, näitekirjanikku, näitlejat ja kunstnikku.
Ajalugu
Xırdalan oli aastast 1936 linnaline asula, kuulus 1930.–40. aastatel Binəqədi, 1950. aastatel Maştağa, 1950.–60. aastatel jälle Binəqədi rajooni koosseisu, aastast 1963 Abşeroni rajooni halduskeskus, aastast 2006 linn.
 Heydər Əliyevi muuseum |  Xırdalani malekool (hoone avatud 2014) |  Kaukasuse ülikool |
Välislingid
- Abşeroni rajooni koduleht (aserbaidžaani, inglise ja vene keeles)
- Kaukasuse Ülikooli koduleht (aserbaidžaani ja inglise keeles)
Loodud 2015
