Järvis, Ene

Ene Järvis (1976–84 Janson; 26. X 1947 Kiidjärve – 24. VI 2025 Tallinn), näitleja. Eesti Teatriliidu (1973) ja Eesti Näitlejate Liidu liige (1993, aastast 2017 auliige). Isa raamatupidaja, ema kuduja. Oli abielus Vello Jansoniga.

Lõpetas 1966 Põlva Keskkooli ja 1970 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri.

Töötas 1970–2009 Tallinna Linnateatris.

Esines Eesti Raadio meelelahutussaadetes. Mänginud telelavastustes („Mõmmi ja aabits”, 1976–77 ja 1998–99; „1991”, 1992), filmis („Näkimadalad”, 1989; „Perekonnapildid”, 1989, mõlemad Tallinnfilm; „Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta”, 2011, Kuukulgur Film; „Deemonid”, 2012, Kopli Kinokompanii; „Kertu”, 2013, Amrion) ning teleseriaalides („Õnne 13”, 1995–96; „Kälimehed”, 2010–12; „Süvahavva”, 2012–13; „Pilvede all”, 2013–15; „Siberi võmm”, 2016–17; „Lahutus Eesti moodi”, 2019, 2021).

Tunnustusi

  • Eesti Näitlejate Liidu auraha 2018

Osi

  • Michael (Shermani Mary Poppins, 1970)
  • Zina (Žuhhovitski Orpheus, 1973)
  • Marja Antonovna (Gogoli Revident, 1975)
  • Gathos (Molière’i Naeruväärsed eputised, 1977)
  • Polina Šestakova (Petruševskaja Cinzano, 1978)
  • Lumivalgeke (Vasara ja Komissarovi Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi, 1979)
  • I naine (Williamsi Räägi minuga…, 1981)
  • Angustias (García Lorca Bernarda Alba maja, 1982)
  • Šura Podrezova (Galini Idatribüün, 1983)
  • proua Marthe (Kleisti Lõhutud vaas, 1984)
  • Valgre õde (Saare Valge tee kutse, 1985)
  • Veera (Dozortsevi Viimane jutulesoovija, 1986)
  • Gertrud (Stoppardi Rosencrantz ja Guildenstern on surnud, 1989)
  • Kristi ema (Tammsaare ja Undi Priius – kallis anne, 1991)
  • Grace (Frieli Imearst, 1992)
  • missis Boyle (Christie Hiirelõks, 1993)
  • ema Rosaria (Visconti Rocco ja tema vennad, 1994)
  • Petra von Kant (Fassbinderi Petra von Kanti kibedad pisarad, 1994)
  • Elisabeth I (Fo Elizabeth – naine juhuse tahtel, 1996)
  • leedi Croom (Stoppardi Arkaadia, 1997)
  • Claire (Albee Habras tasakaal, 1998)
  • Ebe (Tätte Sild, 2000)
  • Eileen Osbourne (McDonaghi Inishmaani igerik, 2000)
  • Henriette (Dumas’ ja Nüganeni Musketärid. Kakskümmend aastat hiljem, 2001)
  • proua Carlier (Magnier’ Vaene kunstnik!, 2003)
  • Ema (Kafka ja Kolditsa Metamorfoos, 2004)
  • osaline (Yeatsi ja Rohumaa Impro 3 – Punane Hanrahan, 2005)
  • Mamma (Murphy Naeruta paik, 2005)
  • proua Horst (Tammsaare ja Nüganeni Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4, 2006)
  • Amalie (Vetemaa Roosiaed, 2007, Tuulekell)
  • Käthe Hansen (Sarapuu See ei ole Tammsaare!, 2008 Variuses)
  • Judith Fellowes (Williamsi Iguaani öö, 2008)
  • Reba Harper (Patricku Hullem kui Hollywoodis, 2009 Vana Baskini Teatris)
  • osaline (Waltari Hilinenud pulmaöö, 2010 Vana Baskini Teatris)
  • Marjorie (Ayckbourni Jäägu meie vahele, 2011 Vana Baskini Teatris)
  • Jessie (Firthi Kalendritüdrukud, 2012 Vanemuises)
  • Kristiina Anger (Waltari Tule tagasi, Gabriel!, 2013 Vana Baskini Teatris)
  • Sigrid Undset (Homlungi ja Thomasseni UNDSET, 2014 Variuses)
  • Emmi Kurowski (Fassbinderi Hirm sööb hinge seest, 2014 Ugalas)
  • Berte (Ibseni Hedda Gabler, 2017 Vanemuises)
  • Diana (Joffo On alles perekond!, 2017)
  • Yorki hertsoginna ja Tyrell (Shakespeare’i Richard³, 2018, EMTA lavakunstikooli diplomilavastus Paide Muusika- ja Teatrimajas)
  • Luule (Rahmani Pagulased, 2018 Miksteatris)
  • Gloria (Toksvigi Lootuskiir pimeduses, 2019, Sundown Entertainment)
  • Käthe Hansen (Sarapuu Klassikute prouad, 2021 Variuses)
  • Helmi Amalie Uuetoa (Uusbergi Kalaranna 28, 2022 Tallinna Linnateatris)

Kirjandus

  • R. Heinsalu. T. Williamsi „Räägi minuga” Noorsooteatris. – Sirp ja Vasar, 29. mai 1981
  • J. Rähesoo. Brian Friel eesti laval: [Imearst]. – Teater. Muusika. Kino 1993, 2
  • J. Kulli. Arm ja võim Petra pisarate lahuses: [Petra von Kanti kibedad pisarad]. – Teater. Muusika. Kino 1995, 5
  • L. Vellerand. Sajandilõpu veidrad lahkumised: [Petra von Kanti kibedad pisarad]. – Teater. Muusika. Kino 1995, 5
  • Ene Järvis: rolli loomine on mulle eluküsimus. Intervjueerinud M. Balbat. – Kultuurileht, 1. september 1995
  • Ene Järvis peab end hiliseks küpsejaks. Intervjueerinud K. Leppoja. – Sõnumileht, 3. veebruar 1997
  • Ene Järvis räägib lillega. Intervjueerinud V. Märka. – Postimees : Extra, 27. september 1997
  • Ene Järvis: peaasi, et oleks nalja ja naeru. – Eesti Päevaleht, 26. oktoober 1997
  • E. Vool. Õnne võimalusest õnnetuses. – Eesti Naine 1999, 8
  • H. Randma. Tuletame meelde näitlejaid, kes meie kandist pärit 1. – Koit, 28. veebruar 2002
  • E. Järvis. „Minu suurim tragöödia on see, et mul pole lapsi”. Intervjueerinud J. Kulli. – SL Õhtuleht, 16. märts 2004
  • A. Keil. Ene Järvis. – Eesti Päevaleht, 20. oktoober 2007
  • Ene Järvis – kõige tähtsam on meie tee inimesena. Intervjueerinud K. Garancis. – Eesti Päevaleht : Tallinna Linnateatri sügis, 27. oktoober 2007
  • T. Laanem. Kõik on peidus iseendas. – Anne 2007, 12
  • Ene Järvis: olin kindel, et ühtki pakkumist enam ei tule. Intervjueerinud J. Aarma. – Maaleht, 17. märts 2011
  • S. Rebane. Vanadus kestab kauem kui noorus. – Elukiri 2011, 6
  • Ene Järvis: enam ma ei murdu. – Postimees : Arter, 27. oktoober 2012
  • E. Järvis. Armastus ei teki käsu korras. Intervjueerinud M. Haav. – Sakala, 10. oktoober 2014
  • I. Sarapuu. Ene Järvis mängib suurrolli Viljandi Ugalas: [Hirm sööb hinge seest]. – Koit, 1. november 2014
  • V. Reest. Hiline õitseja. – Elukiri 2016, 3
  • J. A. Kari. Ene Järvis mängib Memme: [Mereplekid]. – Viimsi Teataja, 3. juuni 2016
  • M. Meiesaar. Ene Järvis: viskusin pärast õe surma iga oma rakuga vanaema rolli. – Eesti Päevaleht : LP, 10. september 2016
  • V. Märka. Naised, kelle aeg pole veel käes: [Lootuskiir pimeduses]. – Sirp, 2. august 2019
  • [Nekroloog]. – Sirp, 25. juuli 2025

Välislinke

Gathos – Ene Järvis, Gorgibus – Rudolf Allabert, Madelon – Zoja Mellov. Molière’i „Naeruväärsed eputised” (Noorsooteater, 1977)

I naine – Ene Järvis, II mees – Toomas Lõhmuste. Williamsi „Räägi minuga…” (Noorsooteater, 1981)

ETBL, 2000 (A. Kreem); täiendatud 2015 (T. Truuvert), 2026