Ruus, Erik

Erik Ruus (aastani 1986 Molodov, pseudonüüm Moldov; 23. IV 1962 Elva – 22. IV 2025), näitleja. Eesti Teatriliidu ja Eesti Näitlejate Liidu liige (1994–2015). Isa lukksepp, ema dispetšer. Oli 1995–2008 abielus Jule Käeniga.

Lõpetas 1982 Viljandi Kultuurikooli.

Töötas 1982–84 sovhoosis kunstnikuna. Oli 1985–95 ja 1996–2009 Rakvere Teatri ning 1995–96 Endla näitleja, tegi ka lavastusi. Hiljem tegutses vabakutselisena.

Mänginud filmis („Vaatleja”, 1988; „Ainus pühapäev”, 1991; „Tulivesi”, 1994, kõik Tallinnfilm; „Päeva lõpus”, 2009, LineFilm; „Kutsar koputab kolm korda”, 2010, Exitfilm), telelavastustes („Viimane lend”, 1995) ning teleseriaalides („Õnne 13”, 1997–99; „Klass: elu pärast”, 2010).

Osi

Juhan Viiding – Erik Ruus. Lennuki „Johannese passioon” (Rakvere Teater, 2005)

  • Roger (Albee Kõik aias, 1982 Ugalas)
  • Sander (Põldma Ta ei tahtnud olla näitleja, 1985)
  • Chino (Bernsteini West Side’i lugu, 1986)
  • Jaša (Tšehhovi Kirsiaed, 1987)
  • Bušman (Fugardi Bušman ja Lena, 1988)
  • Michel (Cocteau Hirmsad vanemad, 1989)
  • Theodor (Kangro Kohtumine vanas majas, 1990)
  • Indrek (Tammsaare ja Mõttuse Jumalaga, Vargamäe, 1991)
  • Orsino (Shakespeare’i Kaheteistkümnes öö, 1991)
  • Indrek (Tammsaare ja Särevi Abielu ja õnn, 1992)
  • John Worthing (Wilde’i Tähtis on olla tõsine, 1992)
  • doktor Fromm (Manneri Põletatud oranž, 1993)
  • Johann Köler (Krossi ja Lindepuu Tulge minu juurde, 1993)
  • Jeesus Kristus (Saarepera ja Õunapuu Noa laev, 1995 Rakvere Teatris)
  • Sancho Panza (Bulgakovi Don Quijote, 1995 Rakvere Teatris)
  • Per‑Erik Ljungh (Göthe Koeratopis, 1995 Endlas)
  • Stanley Kowalski (Williamsi Tramm nimega „Iha”, 1996 Rakvere Teatris)
  • Jakob Liiv (Suumani Liivad, 1997)
  • Victor Franz (Milleri Hind, 1998)
  • Louis XIV (Bulgakovi Vagameeste vandenõu, 1999)
  • Coleman Connor (McDonaghi Connemara. Üksildane lääs, 1999)
  • Clive Staples Lewis (Jack) (Nicholsoni Varjudemaa, 2000)
  • Katku Jüri (Tammsaare ja Tammearu Kõrboja peremees, 2001)
  • Joe Berman (Capote’i ja Lennuki Hommikueine Tiffany juures, 2002)
  • Colin (Frayni Heategijad, 2003)
  • Rita isa (Lennuki Boob teab, 2004)
  • Juhan Viiding (Lennuki Johannese passioon, 2005)
  • Rittmeister (Strindbergi Isa, 2006)
  • Jodelet ja kapten Carbon de Castel-Jaloux (Rostand’i Cyrano de Bergerac, 2007)
  • Jakobi (Lennuki Päeva lõpus, 2008)
  • Venja (Jerofejevi ja Lainvoo Üks joodik sõitis rongiga, 2008)
  • Gilles (Schmitti Kooselu väikesed kuriteod, 2009)
  • Bernard Shaw (Kilty Armas luiskaja, 2009, Pikk Mari)
  • Diderick van Katwi­jk (Sittowi, Krossi, Tombergi ja Petersoni Neli monoloogi Püha Jüri asjus, 2018 Theatrumis)
  • vana Endel (A. Palmiste Varjud, 2019 Piibe Teatris)
  • Treska (Visnapuu Keisri usk, 2020, Luunja vald)
  • osaline (A. Palmiste K. E. von Baeri lõpetamata uurimus, 2020 Piibe Teatris)
  • Hall koer (Kivirähki Liblikas, 2021, Kadrina Kultuurikoda)
  • Jakob Sikenberg (A. Palmiste Mina, Sikenberg, 2022 Piibe Teatris)

Lavastusi

  • Mayo ja Hennequini Minu naine on valetaja (1995 Rakvere Teatris)
  • Anouilh’ Varaste ball (1996 Rakvere Teatris)
  • A. Palmiste Vaikuse saar (2020 Piibe Teatris, mängis Jutustajat)

Kirjandus

  • E. Ruus. Kuues – uskumatult lihtne. – Pühapäevaleht, 20. november 1993
  • L. Viitol. Köler, Kristus ja eesti rahvas omavahel. – Hommikuleht, 6. detsember 1993
  • S. Karja. Persona grata: Erik Ruus. – Teater. Muusika. Kino 1994, 2
  • E. Ruus. Kui ma ei oleks näitleja, siis tahaksin mesilinnukesi kasvatada. Intervjueerinud M. Lainvoo. – Virumaa Teataja, 12. veebruar 1994
  • G. Kordemets. Näitleja. Faktid ja fantaasia. Kuldkingakest maha jättes. – Teatrielu ’95
  • P.‑R. Purje. Elu muinasjutt – väljakutse pimedusele. M. Bulgakovi „Don Quijote” Rakvere Teatris. – Pühapäevaleht, 17. juuni 1995
  • E. Ruus. Lihtsam on võtta tõsiselt. Intervjueerinud G. Kordemets. – Pühapäevaleht, 29. juuli 1995
  • M. Kapstas. Türi ja Paide vahel, kutselt Nipernaadi. – Eesti Päevaleht, 9. september 1995
  • Erik Ruus: näitleja peab tunnetama oma vastutust publiku ees. Intervjueerinud I. Veike. – Pärnu Postimees, 30. märts 1996
  • Mehejuttu näitleja Erik Ruusiga. Intervjueerinud T. Suuman. – Sõnumileht, 6. detsember 1996
  • Erik Ruus: noorena läheb vägi tühja karjumise peale. Intervjueerinud S. Oll. – Maaleht, 8. jaanuar 1998
  • K. Herkül. Erik Ruus 40. – Postimees, 23. aprill 2002
  • M.-M. Kivisaar. Metsas pole Erik Ruus kunagi üksi. – Virumaa Teataja, 6. juuli 2006
  • M. Loštšina. Vastutuulelaev tõi kuulsa astronoomi Naissaarele. – Virumaa Teataja, 29. juuli 2006
  • P.-R. Purje. Johannese passioon. Rakvere Teatri lavastuse vaatlus. Rakvere, 2010
  • P.-R. Purje. Pegasuse eelviimane suvi. – Virumaa Teataja, 15. juuli 2014
  • M. Oidsalu. Palve varjundid: [Neli monoloogi Püha Jüri asjus]. – Sirp, 24. august 2018
  • Erik Ruus: „Edevuse aeg on möödas”. Intervjueerinud A. Ojaperv. – Virumaa Teataja, 4. oktoober 2019
  • [Nekroloog]. – Sirp, 2. mai 2025

Välislinke

Sõber – Ülo Lodeson, Sander – Erik Ruus. Põldma „Ta ei tahtnud olla näitleja” (Rakvere Teater, 1985)

Anita – Marika Vernik, Bernardo – Arvi Mägi, Maria – Reeda Toots, Chino – Erik Ruus. Bernsteini „West Side’i lugu” (Rakvere Teater, 1986)

Jane – Marika Vaarik, Colin – Erik Ruus. Frayni „Heategijad” (Rakvere Teater, 2003)

ETBL, 2000 (O. Kirss); täiendatud 2015 (T. Truuvert), 2026