Annist, August

August Annist ja tema lapselaps Madli

August Annist (aastani 1936 Anni; 28. I 1899 Viilu talu, Leie küla, Võisiku vald – 6. IV 1972 Tallinn), kirjandus- ja rahvaluuleteadlane, kirjanik, tõlkija, filoloogiadoktor (1935).

Õppis1906–08 Lätkalu algkoolis (köstrikoolis) ja seejärel 1908–12 Kolga-Jaani kihelkonnakoolis, 1912–18 Tartu Kommertskoolis, 1918–24 Tartu Ülikoolis (TÜ; peaaine eesti ja üldine kirjandus ning eesti keel, kõrvalained filosoofia ning folkloor), 1925-26 töötas TÜ teadusliku stipendiaadina eesti ja üldise kirjanduse alal Tartu ja Helsingi ülikoolis ja 1927 Pariisi ja Bonni ülikoolis.

Osales Vabadussõjas. Oli 1929–45 TÜ õppejõud (1936--38 eesti ja üldise kirjanduse eradotsent, aastast 1938 dotsent), 1945–51 poliitilise süüdistuse alusel vangis (Valga ja Harku laager). 1950. aastail töötas vabakutselise tõlkijana ja tegi kirjandusloolisi töid (F. R. Kreutzwaldi 150. sünniaastapäeva tähistavad väljaanded), 1958–71 oli ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituudi vanemteadur. 1932–40 toimetas raamatusarja Elav teadus.

Eesti Üliõpilaste Seltsi liige (1919), EÜS Veljesto asutajaid (1920). Akadeemilise Emakeele Seltsi liige, Eesti Kirjanduse Seltsi liige (1925), Eesti NSV Kirjanike Liidu liige (1964).

Maetud Metsakalmistule.

Looming

Annisti peamine uurimisala oli 19. sajandi eesti kirjandus ja selle rahvaluuletaust ning eeposed. Ta on avaldanud uurimusi eesti folkloori ja eesti rahvusliku kirjanduse algusaja kohta (kolmeosaline „Fr. R. Kreutzwaldi „Kalevipoeg””: I osa „Kalevipoeg eesti rahvaluules”, 1934 (doktoritöö), II osa „„Kalevipoja” saamislugu”, 1936, III osa „„Kalevipoeg” kui kunstiteos”, 1944; „Friedrich Reinhold Kreutzwaldi muinasjuttude algupära ja kunstiline laad", 1966; 22005, kolm köidet koos). Annist vastustas estetistlikku „Kalevipoja” halvustamist ning oli eepose uustrükkide (1935, 1961–63) peamisi redigeerijaid ja kommenteerijaid.

Ta on avaldanud rahvalaulupärased regivärsilised poeemid „Lauluema Mari” (1966), „Karske Pireta, maheda Mareta ja mehetapja Maie lood” (1970) ja „Udres-Kudres, Päeva poeg” (1990).

Annist on tõlkinud eesti keelde „Kanteletari” (2 kd, 1930–31), „Kalevala” (1939, 21958, 31985), „Iliase” (1960, 22004), „Odüsseia” (1963, 22006) ja vanavene luulet („Bõliinad”, 1955, 22006, „Lugu Igori sõjaretkest”, 1965).

Töid

  • Eesti populaarteaduslik kirjandus: kuidas see on arenenud ja mida pakub see praegu (koos Jaan Roosi ja Johannes Käisiga). Eesti Kirjanduse Selts, Tartu 1940
  • Viron historia. M. Ojamaa, A. Varmas, T. Varmas [pseudonüümid, tegelikult: August ja Linda Annist ning Harri Moora] Porvoo; Helsinki: Söderström, 1944 (eesti keeles: Eesti ajalugu, Eesti Teaduslik Selts Rootsis, Stockholm: Eesti Raamat, 1946)
  • „Kalevala“ kui kunstiteos. Tartu Eesti Kirjastus 1944 (soome keeles 1944; uustrükk: Eesti Raamat, Tallinn 1969)
  • Lauluema Mari: kangelaslugu vanast orjaajast. Rahvapärimustest põiminud August Annist, illustreerinud Vive Tolli, Eesti Raamat, Tallinn 1966
  • Friedrich Reinhold Kreutzwaldi muinasjuttude algupära ja kunstiline laad. Eesti Raamat, Tallinn 1966
  • Karske Pireta, maheda Mareta ja mehetapja Maie lood: perekonnaballaade vanast orjaajast. Rahvapärimustest põiminud August Annist, kunstiliselt kujundanud Vive Tolli. Eesti Raamat, Tallinn 1970
  • Elu ja luule (valik artikleid ja mälestusi). Koostanud ja eessõna: Heino Puhvel. Eesti Raamat, Tallinn 1987 (sisaldab ka lk 278-318 Ruth Mirovi koostatud Annisti bibliograafia)
  • Udres-Kudres, Päeva poeg: rahvalegende ja mälestusi vanast orjaajast. Illustreerinud Vive Tolli. Eesti Raamat, Tallinn 1990
  • Friedrich Reinhold Kreutzwaldi „Kalevipoeg". Toimetaja ja eessõna autor Ülo Tedre. Eesti Kirjandusmuuseum ja Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2005
  • Noorusmaa (valimik artikleid). Koostanud ja järelsõna Hando Runnel. Ilmamaa, Tartu 2011

Kirjandus

  • R. Ruutsoo. Kultuurifilosoofiline August Annist. – Looming 1984, nr 1, lk 101–112
  • T. Hennoste. Elu ja luule. Võhiku mõtted (raamatu "Elu ja luule" arvustus). – Looming 1988, nr 2, lk 259–261
  • Ü. Tedre. Sada aastat August Annistit. – Keel ja Kirjandus 1999, nr 1, lk 1–5
  • P. Kippar. August Annisti vangla-aastad. – Tallinna Pedagoogikaülikooli Toimetised. A, Humaniora; 19. Eesti kultuur 1940. aastate teisel poolel, Tallinn 2001, lk 84–106
  • S. Olesk. Professor ja teised ehk Gustav Suits ja August Annist (nooreestlaste ja orbiitlaste poleemikast 1920-1930ndatel). – Looming 2004, nr 7, lk 1071–1086
  • S. Annist. Meie ei ole ajaloota rahvas...: lisandusi M. Ojamaa, A. ja T. Varmase Eesti ajaloo saamisloole. – Akadeemia 2004, nr 8, lk 1672–85
  • S. Olesk. Kultuurisaadikud Elsa Enäjärvi-Haavio ja August Annist. – Kultuurisild üle Soome lahe: Eesti-Soome akadeemilised ja kultuurisuhted 1918–1944 (artiklikogumik), Tartu 2005
  • H. Sepp. August Anni(sti) rahvuslik-demokraatlik kultuuriideaal Eesti vabariigi algusaastail ja vaikival ajastul. – Acta Historica Tallinnensia, 2008,12, 18–34

Välislingid

EE 14, 2000; muudetud 2013