Bülbül

Bülbüli monument Bakuus

Bülbül, õieti Murtuza Məmmədov; 22. VI 1897 Hanbagı, Şuşa maakond – 26. IX 1961 Bakuu), Aserbaidžaani laulja (tenor), muusikateadlane ja pedagoog, Aserbaidžaani (1935) ja NSV Liidu rahvakunstnik (1938); aserbaidžaani muusikateatri rajajaid. Polad Bülbüloglu isa.

Alustas laulmist rahvalaulikuna (hanädä), esitas mugaame ja muid rahvalaule. Teenis hüüdnime bülbül (aserbaidžaani k 'ööbik'), mille võttis ka lavanimeks. Õppis 1921–27 Aserbaidžaani riiklikus konservatooriumis (N. Speranski klass), stažeeris 1927–31 Milanos La Scalas. Aastast 1920 Aserbaidžaani ooperi- ja balletiteatri solist, tema esimene roll oli Käräm Üzeyir Hacıbәyovi ooperis Äsli ja Käräm”. Esines ka kontsertlauljana. Ühendas oma loomingus idamaise laulutraditsiooni Vene ja Euroopa klassikalise laulmisega, pani aluse klassikalise laulu õpetamisele Aserbaidžaanis. Aastast 1932 Bakuu konservatooriumi õppejõud (professor 1940). Mitme muusikaalase monograafia ja õppematerjalide autor. Kogus uuris, salvestas ja publitseeris rahvamuusikat ja töötlusi.

Kontserditegevuse eest sai 1950 NSV Liidu riikliku preemia. Lenini orden (1946, 1956).

Maetud Bakuu kangelaskalmistule.

Bakuus on majamuuseum (1976), Bülbüli nimeline muusikakool ja tänav, kus on Bülbüli mälestussammas (2012, kujur Akif Askerov). Bakuus toimub aastast 1997 Bülbüli nimeline rahvusvaheline lauljate konkurs. Laulja kodukohas Şuşas oli aastani 1992 Bakuu majamuuseumi filiaal, monument ja Bülbüli tänav. Monument demonteeriti 1992, asub Bakuus Aserbaidžaani kunstimuuseumis.

Osi

  • Karam (Hacıbәyovi Äsli ja Käräm)
  • Koroglu (Hacıbәyovi Koroglu)
  • Ibn Salam (Hacıbәyovi Leili ja Medžnun)
  • Hosrov (Niyazi Hosrov ja Širin)
  • Nizami (A. Badalbәyli Nizami)
  • Aslan (Qarayevi ja C. Haciyevi Kodumaa)
  • Noor mustlane (Rahmaninovi Aleko)
  • Hertsog (Verdi Rigoletto)
  • Cavaradossi (Puccini Tosca)

Välislingid

EE 1, 1985; muudetud 2015