Eesti mõhnapaigastikud

Mõhnapaigastikud on kujunenud jääaja irdjääväljade aladel, mis asuvad Peipsi nõo lääne- ja põhjapiiril (Männikvälja), Lõuna-Eesti kõrgustikel ja Kõrvemaa põhjaosas (Viitna), ning kõikjal on nad metsamaad. Mõhnad on korrapäratult paiknevad ümara põhijoonisega künkad või lühikesed seljakud, mis koosnevad põimjaskihilisest veeriselisest kruusast ja liivast (fluviomõhnad) või rõhtkihilisest liivast ja aleuriidist (limnomõhnad). Mõhnadevahelised nõod on enamasti väga sopilised ja keskosas soostunud, osa neist on olnud varem järvenõod. Kõige järverohkem on Kurtna mõhnastik, kus umbes 30 km2 kohta on 40 väikejärve. Karbonaatsel veeristikul on kujunenud leetjad mullad ja rähkmullad, mida katavad hõredapoolsed sürjamännikud, kohati ka salukuusikud. Liivastel leetunud leedemuldadel kasvavad kuivad sambliku- ja pohlamännikud, niiskemates kohtades on puhmarindes ülekaalus mustikas.

Põhja-Kõrvemaal on kohati mõhnu ja mõhnastikkke

Kurtna maastikukaitsealal Nõmme järv asub Kurtna mõhnastikus.

Kuppelja mõhna ja lavamõhna siseehitus Illuka mõhnastikus

EE 11, 2002 (I. Arold)