Elviste, Herta

Herta Elviste (aastast 1954 Eelmäe; 12. VI 1923 Pärnu-Jaagupi – 29. X 2015 Tartu), näitleja. Eesti Teatriliidu (1956) ja Näitlejate Liidu liige (1993, aastast 1994 auliige). Vanemad käsitöölised. Oli abielus Uno Loidi ja Lembit Eelmäega. Andrus Eelmäe ema.

Lõpetas 1936 Pärnu-Jaagupi algkooli, õppis 1939–42 Pärnus Elsa Putnini balletistuudios. Töötanud 1940–50 ja 1952–58 Endlas ning aastast 1958 Vanemuises. Mänginud filmis („Roosa kübar”, 1963; „Viini postmark”, 1968; „Suvi”, 1976, kõik Tallinnfilm; „Põrgupõhja uus Vanapagan”, 1978, Eesti Telefilm; „Kallis härra Q”, 1998, Rao Heidmetsa Filmistuudio).

Auhinnad ja tunnustused

• Eesti NSV teeneline kunstnik (1970)
• Eesti NSV rahvakunstnik (1978)
• Sõnalavastuste žürii eripreemia 2000
• Tartu Tähe aumärk 2002
• Halinga valla aukodanik 2003
• Eesti Vabariigi kultuuri elutööpreemia 2004
• Vanemuise hõbemärk 2006
• Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001

Osi

Juuraku Hulda – Herta Elviste, Kaarle Kristjan – Paul Ruubel. Wuolijoki „Juuraku Hulda“ (Endla, 1956)

Perenaine – Herta Elviste, Prints – Raivo Adlas. P.-E. Rummo „Tuhkatriinumäng“ (Vanemuine, 1969)

• Telefonist (Trenjovi Ljubov Jarovaja, 1940)
• Varja (Knorre Kohtumine hämaras, 1945)
• Mašake (Afinogenovi Mašake, 1947)
• Miotte (Benatzky Kolm musketäri, 1947)
• Mariane (Molière’i Ihnus, 1950)
• Mirandolina (Goldoni Võõrastemaja perenaine, 1951)
• Akulina (Tolstoi Pimeduse võim, 1954)
• Grete (Kõrveri Ainult unistus, 1955 Vanemuises)
• Juuraku Hulda (Wuolijoki Juuraku Hulda, 1956)
• Hedda Gabler (Ibseni Hedda Gabler, 1957)
• Lonni (Tammsaare ja Särevi Elu ja armastus, 1957)
• Clea (Figueiredo Aisopos, 1958 Endlas)
• Maša (Tšehhovi Kajakas, 1959)
• Lea (Smuuli Lea, 1960)
• Miina (Jotuni Mehe küljeluu, 1961)
• Ljolja (Šteini Ookean, 1961)
• Grete (Kõrveri Ainult unistus, 1962)
• Anni ja Kadri (Pakkala Parvepoisid, 1962)
• Liisa (Gribojedovi Häda mõistuse pärast, 1963)
• Gittel (Gibsoni Kaks kiigelaual, 1963)
• Mathilde (Smuuli Kihnu Jõnn, 1965)
• Lesk (Smuuli Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi, 1966)
• Maali (Raudsepa Vedelvorst, 1967)
• Perenaine (Rummo Tuhkatriinumäng, 1969)
• Made ja Mangu-Elts (Kitzbergi Laseb käele suud anda, 1969)
• Alice (Strindbergi Surmatants, 1972)
• Leena (Vaiguri, Irdi ja Tormise Külavahelaulud ehk Pariisi linnas Londonis, 1972)
• Parasja (Miljutini Trembita, 1973)
• Paula (Lutsu ja Liivese Tagahoovis, 1974)
• Juula (Tammsaare ja Toominga Põrgupõhja uus Vanapagan, 1976)
• Jurgeluszka (Andrzejewski, Toominga ja Heinsalu Polonees 1945, 1976)
• Roosi (Ojakääru Suveöö ilmsi, 1977)
• Mari (Tammsaare ja O. Toominga Tõde ja õigus, 1978)
• Veera (Antoni Laudalüürika, 1980)
• Melania (Gorki Jegor Bulõtšov ja teised, 1982)
• Claire Zachanassian (Dürrenmatti Vana daami külaskäik, 1982)
• Pelagejeva Ivanovna Pritõkina (Gorki Barbarid, 1985)
• Sauna-Madise eit (Tammsaare ja Kerge Aeg tulla – aeg minna, 1986)
• Amalia (Straussi Nahkhiir, 1986)
• Olympe (Feydeau’ Kirp kõrvas, 1987)
• Turussina (Ostrovski Igal lollil oma lõbu, 1988)
• Brežnevi naine (Yliruusi Magamistoad, 1989)
• Kleantis (Molière’i Amphitryon, 1991)
• Pelajia (Highway Me sõidame Torontosse, 1993)
• Vanem daam (Ristikivi ja Kasterpalu Hingede öö, 1995)
• Fonsia Dorsey (Coburni Džinnimäng, 1995 Elva kultuurimajas)
• proua Sharpe (Jerome’i Neljanda korruse ajutine, 1997)
• Majasokk (Lindgreni ja Mikiveri Väikevend ja Karlsson katuselt, 1997)
• Leena (Kivastiku Õnne, Leena, 1999)
• Mag (McDonagh’ Mägede iluduskuninganna, 1999)
• Augusta (Nilssoni Mädarõikamaa, 2001)
• Olga (Enquisti Tšehhovi kolm õde, 2002)
• Veera Ivanovna (Razumovskaja Vladimiri väljak, 2004)
• Pilar Tenera (García Márqueze ja Hussari Sada aastat…, 2006)
• Alma Berglund (Bergmani Lärmab ja veiderdab, 2007)
• Vanaema (Horváthi Lood Viini metsadest, 2009)

Kirjandus

• E. Link. Herta Elviste „Lea” nimiosas. – ENSV Teatrid 1960, 2
• S. Ustav. Herta Elviste. – Nõukogude Naine 1961, 10
• Ü. Taavas. „Kuidas te seda teete, sm. Elviste?” – Edasi, 24. juuni 1962
• H. Elviste. Vestlus näitlejaga. Intervjueerinud M. Unt. – Nõukogude Naine 1971, 10
• Ü. Tonts. Armastus ja arenguvalmidus. Herta Elviste näitlejaportree lähtekohti. – Teatrimärkmik 1973/74
• E. Hermaküla. Suurte näitlejate läbi võib saada lavastajaks. – Teater. Muusika. Kino 1983, 6
• A. Põldmäe. Herta Elviste – juubilar. – Sirp ja Vasar, 10. juuni 1983
• K. Süvalep. Improvisatsioon Elviste teemal. – Edasi, 11. juuni 1983
• M. Unt. Talvel Elvistega. –  M. Unt. Kuradid ja kuningad. Tallinn, 1989
• H. Elviste. Ma armastan publikut. Intervjueerinud K. Hein. – Postimees, 11. juuni 1993
• K. Rõss. E nagu Eelmäe, nagu Elviste. – Pere ja Kodu 1996, 3
• Vastab Herta Elviste. Intervjueerinud A. Tuuling. – Teater. Muusika. Kino 1996, 11
• H. Elviste, M. Krinal. Leena ja Elsa – vanaprouad aastast 1984. Intervjueerinud M. Kivastik. – Postimees, 26. märts 1999
• M. Kapstas. Daamid noore lavastaja pihus. – Eesti Päevaleht, 19. aprill 1999
• Ü. Tonts. Inimene sealpool head ja kurja. – Sirp, 19. november 1999
• A. Viira. Herta Elviste eirab tavapärast primadonnahoiakut. – Postimees, 12. juuni 2003
• T. Kaugema. Herta Elviste 80. – Sirp, 13. juuni 2003
• M. Ojakivi. Herta Elviste – tagasihoidlikkus ise. – Eesti Päevaleht, 20. veebruar 2004
• N. Korv. Eesti teatri grand old lady. – Postimees, 20. veebruar 2004
• A. Laasik. Peterburi kuningas Lear kerjab Vladimiri väljakul. – Eesti Päevaleht, 5. oktoober 2004
• V. Vahing. Psühhodraama dialoogis. – Eesti Ekspress : Areen, 14. oktoober 2004
• Ü. Tonts. Vladimiri väljak, kümme aastat hiljem. – Sirp, 15. oktoober 2004
• J. Kaldmaa. Haledad vene vanainimesed. – Sirp, 15. oktoober 2004
• M. Balbat. Herta Elviste. – Videvik, 27. aprill 2006
• S. Karja. Herta Elviste – kogu eesti teatri vanaema. – Eesti Päevaleht : Laupäev, 7.  juuni 2008
• M. Männi. Draamakuninganna tembutab kodus. – Tartu Ekspress, 12. juuni 2008
• A. Viira. „Herta sai lõpuks oma Lembitu juurde”. – Õhtuleht, 31. oktoober 2015
• A. Laasik. Põrgupõhja Juula läks nüüd oma Vanapaganale järele. – Eesti Päevaleht, 2. november 2015
• [Nekroloog]. – Sirp, 6. november 2015

Välislinke

• Näitlejaks sündinud. Herta Elviste – 60. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1983)
• Lastetuba. Herta Elviste. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2000)
• Herta – mägede iluduskuninganna. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2003)
• Meie: Näitleja elu. Herta Elviste ja Lembit Eelmäe. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2006)
• Herta Elviste Eesti filmi andmebaasis
• Herta Elviste Vanemuise kodulehel

Cléante – Hannes Kelder, Harpagon – Arnold Sikkel, Mariane – Herta Elviste. Molière’i „Ihnus“ (Endla, 1950)

Oliver – Lembit Eelmäe, Grete – Herta Elviste. Kõrveri „Ainult unistus“ (Vanemuine, 1955)

Jörgen Tesman – Paul Ruubel, Hedda Tesman – Herta Elviste. Ibseni „Hedda Gabler“ (Endla, 1957)

Jerry – Jaan Saul, Gittel – Herta Elviste. Gibsoni „Kaks kiigelaual“ (Vanemuine, 1963)

Mathilde – Herta Elviste, Antti – Enn Adusson. Smuuli „Kihnu Jõnn“ (Vanemuine, 1965)

Lesk – Herta Elviste. Smuuli „Polkovniku lesk”. (Vanemuine, 1966)

Mari – Herta Elviste, Krõõt – Anne Maasik. Tammsaare ja O. Toominga „Tõde ja õigus”. (Vanemuine, 1978)