Hargel, Jaan (Joann)

Jaan Hargel (Joann; 30. XI 1912 Tallinn – 30. I 1966 Tartu), dirigent, pedagoog, oboe- ja flöödimängija. Eesti NSV Teatriühingu liige (1951). Isa Jaan Hargel. Oli aastast 1947 abielus Alvi Hargeliga. Poeg flötist Jüri Hargel.

Lõpetas 1940 oboeerialal Tallinna Konservatooriumi (Mihhail Prokofjevi klass). Mängis paljudes Tallinna orkestrites, 1934–37 ja 1941–44 Estonia orkestris ning 1937–41 Riigi Ringhäälingu orkestris. Oli 1940–44 Tallinna Konservatooriumi õppejõud, 1944–66 Vanemuise dirigent (1946–52 peadirigent) ja ühtlasi Tartu Muusikakooli õpetaja. Juhatanud sümfooniakontserte, orkestreerinud oopereid (Gustav Ernesaksa „Kosilased Mulgimaalt”). 

Eesti NSV teeneline kunstitegelane (1965).

Muusikajuht

  • E. Kapi Tasuleegid (1945)
  • Rossini Sevilla habemeajaja (1946)
  • Delibes’i Lakmé (1946)
  • Prokofjevi Romeo ja Julia (1946)
  • Ernesaksa Pühajärv (1947)
  • Mozarti Võluflööt (1948)
  • Borodini Vürst Igor (1948, 1963)
  • Dargomõžski Näkineid (1949, 1960)
  • Adami Giselle (1949)
  • Leoncavallo Pajatsid (1949)
  • Ernesaksa Tormide rand (1949)
  • Straussi Nahkhiir (1949)
  • Smetana Müüdud mõrsja (1950)
  • E. Kapi Kalevipoeg (1950) ja Vabaduse laulik (1950)
  • Mozarti Figaro pulm (1950)
  • Tšaikovski Jevgeni Onegin (1950)
  • Moniuszko Halka (1951)
  • Rimski-Korsakovi Maiöö (1952)
  • Arro ja L. Normeti Rummu Jüri (1954)
  • Kálmáni Mariza (1955)
  • Kõrveri Ainult unistus (1955)
  • Aava Vikerlased (1955)
  • Raymondi Mask sinises (1958)
  • Ernesaksa Tuleristsed (1958)
  • Masanetzi Kellel on raha vaja (1959)
  • Peer GyntGriegi muusika (1959)
  • Ernesaksa Kosilased Mulgimaalt (1960)
  • Mascagni Talupoja au (1960)
  • Verdi Aida (1961)
  • d’Albert’i Madalik (1963)
  • PaganiniRahmaninovi muusika (1963)
  • Melikovi Legend armastusest (1964)
  • Ernesaksa Mari ja Mihkel (1965)
  • Nicolai Windsori lõbusad naised (1965)

Helikandjaid

  • E. Aav. Vikerlased (CD, 1997)
  • Dirigent Jaan Hargel (CD, 2012)

Kirjandus

  • A. Allikvee. Põhitöö, „kohakaaslus”, kõrvalharrastused. – Edasi, 26. mai 1963
  • E. Uuk. ...on lõpuni kirjutanud. – Edasi, 2. veebruar 1966
  • [Nekroloog]. – Sirp ja Vasar, 4. veebruar 1966
  • M. Elvet. „Tal oli täpne avalöök ja suurepärane muusikatunnetus”. – Muusikaleht 1997, 11
  • T. Levald. Helisalvestis kui fakt, mälu toetaja ja tulevikusõnum. – Sirp, 8. märts 2013

ETBL, 2000 (T. Jürimäe); täiendatud 2014