hosta

Hosta

hosta (Hosta), püsikute perekond liilialiste sugukonnast; 40 liiki Hiinas, Koreas ja Jaapanis. Hosta risoom on lühike ja juured lihakad. Lehed kitsassüstjad kuni laimunajad, kaarroodsed, enamasti pikarootsulised, paiknevad juurmise kodarikuna. Õied lehterjad, pika putkega, valged või lillad, asetsevad kobaras ühel küljel varre tipus; vili kupar.

Eesti aedades kasvab kõige rohkem lainjat hostat (H. undulata), see on madala lehekodarikuga, suhteliselt väikeste lehtedega steriilsete, arvatavasti hübriidsete kloonide ühine nimetus. Lehed lainelised, munajad või piklikud, roode enamasti 8–10 paari. Õitseb juulist augustini.

Sieboldi hosta ehk sinihalli hosta (H. sieboldiana) lehed on sinakashallid, suured, laisüdajad, peaaegu ümarad, terava tipuga, pealt katab neid vahakirme. Õied asuvad tihedas lühikeses kobaras. Õitseb juunist juulini.

Hosta eelistab poolvarjulist kasvukohta ja parasniisket huumusrikast mulda. Paljundatakse jagamisega peamiselt keva­del. Sobib rühmiti murusse, basseinide ja tiikide äärde ning kalmistule. Lõikelillena säilib kaua, lehti kasutatakse pidulikes lillekimpudes.

Kirjandus

  • A. Kähr. Hosta. Tallinn, 2009

Välislingid

VE, 2006; EME 1, 2008 (M. Seidelberg)