Jõhvi Gümnaasium

Jõhvi Gümnaasiumi juhid
Nimi  Aastad
August Möller 1919–21
Kurt Lipp 1921–25
Gustav Rosenberg 1925–32
Villem Sõerd 1932–37
Voldemar Raam 1937–40
Paul Vaarak 1940–41
Julius Blauberg 1942–44
Rudolf Ento 1944–45
Johannes Mardi 1945–50
Salme Mardi 1950–51
Aleksander Jakobson 1951–52
Emilie Laev 1952–53
Julius Kippar 1953–59
Valve Rannula 1959–84
Tiit Haljand 1984–94
Uno Kõiv 1994–99
Vallo Reimaa 1999–2007
Ivo Tupits 2007–11
Tiit Salvan 2012–

Jõhvi Gümnaasium, munitsipaalkool, asub Ida-Virumaal Jõhvi linnas, vanim ja suurim eestikeelne gümnaasium Ida-Virumaal.

2012/13. õa oli koolis 674 õpilast (sh gümnaasiumis 152), kes jagunevad tava-, vangla-, haiglaõppe ning põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel õppivateks õpilasteks ja 77 õpetajat (2005/6 õa vastavalt 765, 212 ja 67). Direktor Tiit Salvan

Koolis on loodus- ja keskkonna-, majandus- ja reaal-, meedia- ja sotsiaal- ning spordisuund. ainete ning sisekaitse suund. Huviringidest tegutsevad nuputamis-, sõnakunsti-, rahvatantsu-, rütmika-, inglise keele ring ning väitlusklubi ja laulukoorid. Kooli koostööpartner on Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, kus toimub poiste töö- ja tehnoloogiaõpetus. Kooli juures on avatud klassid põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava õpilastele, kool korraldab Jõhvi Noorukite Ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse alaealiste sõltuvusosakonnas viibivate laste õpetamist ja kinnipeetavate õpet Viru Vanglas nii eesti kui ka vene õppekeelega õpilastele.

Koolil on staadion, kasutatakse Jõhvi spordihalli, kus on kolm pallimänguväljakut, aeroobikasaal, jõusaal ja ujula.

Tuntud vilistlasi: Guido Kangur, Tõnu Kukk (graafik), Elmo Nüganen, Jüri Ojaver (skulptor, EKA õppejõud), Kristiina Ojuland, Helend Peep, Roland Peets (Piirivalveameti peadirektor), Viljar Pohhomov (näitleja, teatrijuht), Mati Rautso (maalikunstnik), Henn Rebane (muusik, akordionist), Riho Terras, filmioperaator Mait Mäekivi.

Ajalugu

1698. aastast on teateid kihelkonnakoolist Jõhvi kiriku juures. Gümnaasiumi otseseks eelkäijaks on 1888 asutatud Jõhvi ministeeriumikool, mille lõpetajate jaoks rajati 1919 Jõhvi Reaalgümnaasium. 1923 valmis uus koolimaja, kool nimetati Viru maakonna Jõhvi Ühisgümnaasiumiks, tegutses 1931–38 Jõhvi era-ühishumanitaargümnaasiumi ja aastast 1938 Jõhvi keskkoolina. 1944 sügisel hävitas sõjatuli koolihoone, õppetöö jätkus mittetäieliku keskkoolina Jõhvi algkooli hoones, aastast 1945 taas keskkool (1953–56 seitsmeklassiline kool). 1967 valmis uus koolimaja ja koolile omistati Adolf Kesleri nimi. Koolis oli 40 klassikomplekti, 1400 õpilast ja 55 õpetajat. Aastast 1989–96 Jõhvi 1. Keskkool. 1993 alustas tööd kooli hoolekogu ja õpilasomavalitsus, rajati arvutiklass, loodi sõprussidemed Rootsi ja Saksamaa koolinoortega, traditsiooniks muutusid kooli rahvatantsupeod.

Loodud 2014